Sõidan praegu tööle. Minu kõrval istub mees, kellel on ilmselgelt nohu, aga kes nina nuuskamise asemel pidevalt ninaga luristab ja tatti sisse tõmbab. See on lihtsalt vastik, aga kuhugi mujale istuda ka ei ole, sest rong on rahvast puupüsti täis. Hea, et ma üldse istuma sain. Sellest ninaluristajast tuli mul meelde, et ma ei olegi veel vist kirjutanud siinsest tatiprobleemist, mis tundub olevat valdav. Probleem (vähemalt minu jaoks) on see, et inimesed ei nuuska siin nina vaid luristavad. Lastel ei pühita tatti ära vaid lastakse see lihtsalt ninast välja vajuda. Alles siis, kui tatiribad juba peaaegu suhu ulatuvad, haarab mõni tublim lapsevanem taskurätiku ja pühib ninaaluse puhtaks. Vahel aga lastakse lapsel lihtsalt oma tatt ära limpsida. Kujutate ette? Mul on vahel tunne, et pühin ise mõnel lapsel nina ära. Robertil on klassis kõik toredad lapsed ja neil on toredad vanemad, aga alalõpmata ma näen tatiribadega lapsi. Neid ei paista see häirivat nagu ka nende vanemaid, sest ei saa ju olla, et lapsevanemad ei märka, et nende lapsukesel midagi üleliigset nina all tolkneb, kui nad nendega silmast-silma räägivad. Ei kujuta ette, miks nad nii teevad. Küsida ka ju ei saa. Vabandan nii tatise sissejuhatuse pärast, aga ma kohe ei saanud seda kirja panemata jätta. Kui nüüd eelmise nädala juurde tulla, siis ega me midagi väga erakordset korda ei saatnudki. Eelmised nädalad olid olnud nii tormilised, et vahelduseks oli selline rahulikum oleskelu väga mõnus. Peale selle oli Kalle terve nädala tööasjus ära ka, nii et olime vähendatud koosseisus.
Laupäeval käisime üle hulga aja Chessingtoni lõbustuspargis. Mõnus ikka, et meil need aastapiletid on, siis võtad asja rahulikult ja ei kihuta iga hinna eest kõigile atraktsioonidele, et ikka kogu raha eest lõbutseda. Seekord alustasime hoopis loomaaiast, vaatasime üle lõvid, tiigrid ja gorillad ja sattusime täpselt selleks ajaks merilõvide basseini juurde, kui seal algas show. Oleme küll mitu korda näinud delfiinide show'd, aga merilõvide etendust mitte. Oli uskumatult vahva. Ma ei kujutanud ette, et merilõvid võivad nii ägedad esinejad olla ja et nad maa peal nii kiiresti liiguvad. See pidi olema üks suur vahe hüljeste ja merilõvide vahel, et hülged lohistavad ennast vaevaliselt mööda kuiva maad, kui merilõvid suisa jooksevad oma loibadel. Üks etenduse osa oligi näitlik õppetund selle kohta. Meile esinenud merilõvi näitas, kuidas hülged mööda maad kulgeksid. Ta oli ise oma etteastest väga vaimustatud, nii et plaksutas peale etteastet endale oma loibadega väga hoogsalt. Vahva oli! Ma olen juba ennegi vaadanud, et lõbustusparki tasub minna peale kella kahte päeval, sest suurem tung on vist hommikul ja pealelõunaks muutuvad järjekorrad atraktsioonidel palju lühemaks. Meie jõudsime tänu sellele heale ajastusele päris mitmetel lõbustustel ära käia. Lahkusime siis, kui park kinni pandi.
Roberti koolis korraldatakse juunis heategevuslik laat ja selle puhul käivad juba praegu kibedad ettevalmistused. Reedel oli koolis taaskord koolivormivaba päev ja lastel paluti vastutasuks jälle mõni veini-, viina-või õllepudel kooli tuua. Peale selle saadeti igale lapsele koju plastmassist 0,3l tops koos pakkimispaberiga ja paluti midagi lapsele meelepärast (mõni väike mänguasi, kirjutusvahend, õhupall vms) paberisse mässida, topsi panna ja kooli saata. Kingi väärtus pidi olema ca 1 nael. Need kingitused lähevad siis laadal auhindadeks. Ma tegin natuke pätti ja pakkisin paberisse mõned Robi väikesed dinosaurused (tal on neid nii palju, et ta ei märka kindlasti, et kolm väikest dinosaurust puudu on) ja mõned õhupallid. Ma usun, et sai hea kingitus. Auhindu on aga vaja ju palju, nii et peale napsu ja mainitud kingituse, paluti lahkesti tuua kooli veel pakendis olevaid mänguasju, tualett-tarbeid, elektroonikat või ükskõik mida, mis on veel originaalpakendis ja kasutamata. Samuti võis kooli viia raamatuid, pehmeid mänguasju ja muud korralikku ja kasutamata või väga vähe kasutatud kraami. Me ikka üldiselt kasutame kõiki asju, mida me ostame, nii et mul ei olnud küll mingisuguseid pakendis mänguasju või muud kraami kuskilt võtta. Õnneks külastasime pühapäeval Axi koolis toimunud car boot sale'i, kust ma sain 1 naelaga täiesti uusi ja veel pakendis olnud mänguasju osta. Eile neid kooli viies, oli asjade hunnik metsik. Tore, et inimesed nii usinalt selle aktsiooniga kaasa lähevad.
Täna hommikul käisin oma kolleegidega ühel kohtumisel meie tulevase uue sponsoriga. Kohtumine läks hästi, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tagasi tulles tuli meil jutuks usundiõpetuse tund. Agnes leiab, et see on ülimalt huvitav aine ja räägib mulle põnevaid lugusid sellest, mis neile tunnis õpetatakse. Nad on läbi võtnud juba õige mitu erinevat ususuunda. Viimati peatuti näiteks budismil. Ma pean tunnistama, et olen selles osas väga harimatu ja sellepärast on Axi õpetusest ka minul palju kasu. Kuna meie ei ole usklik perekond, siis võtabki Ax seda kui silmaringi avardavat ainet ja ma pole kunagi tulnud sellepeale, et see aine võiks kellelegi probleemiks osutuda. Üks mu kolleeg, kes on väga tugeva katoliikliku kasvatusega ja kes kasvatab oma lapsi ka muidugi samas vaimus, ütles, et teda lausa häirib see õppeaine, sest tema tütrel tekkib selletõttu nii palju küsimusi, millele tal on raske vastata. Põhiline mure pidi olema, et mis ikkagi saab peale surma, et kui tema on kogu aeg teadnud, et minnakse taevasse, kuidas siis nüüd äkki räägitakse hingede rändamisest ja muust sellisest. Teine on muidugi maailma loomine ja jumala osa selles. Peale selle tundus neile näiteks hirmutava ülesandena leida ühiseid jooni islami-ja ristiusus. Ma ei saanudki aru, mis selles ülesandes siis nii hirmsat oli. Ma olen alati arvanud, et usklikel on hea ja lihtne elu. Saad kõik mured Jumala kätte usaldada ja loota helgema tuleviku peale. Nüüd aga näen, et olla mitte usklik või siis vähemalt mitte uskuda ühte konkreetset suurt Jumalat (sest oma sisimas usume ju kindlasti kõik midagi, kasvõi siis lihtsalt saatust) on isegi lihtsam. Nii oled palju avatum avastama erinevaid maailmaid. Uurisin äsja koolist koju jõudnud Axi käest ka, et kuidas nende klassis usundiõpetusse suhtutakse ja tuli välja, et mõned eriti usklikest perekondadest pärit lapsed on vanemate palvel sellest tunnist vabastatud.
Kui hästi läheb, siis jääb järgmise nädala lugu vahele. Seda muidugi juhul, kui järjekordne Islandi vulkaanipurse meie plaane ära ei riku. Meil on nimelt Axi ja Robiga plaanis minna väikesele Eesti-tuurile. Neil on taaskord vaheaeg ja mina võtsin selleks ajaks samuti puhkuse. Kallel on kahjuks nii tihedad tööpäevad, et tema meiega kaasa tulla ei saa. Sellest on muidugi väga kahju. Robi ajas juba tükk aega, et tema tahab Eestisse minna ja Agnes muidugi läheks sinna alati esimesel võimalusel, nii et ma mõtlesin, et miks ka mitte. Mõelud, tehtud ja piletid ostetud! Hoiame siis pöialt, et meie üsna spontaanne otsus vulkaani poolt rikutud ei saaks.
Palju õnne kõigile! (õnne läheb ju ikka vaja)
9 comments:
Algus oli küll äge! Parajalt šokeerivad pildid, nagu mingi thrilleri algus :)
Oled Sa 100% kindel, et Robi Su blogi ei loe? :)
Ei teagi, millest alustada. No see tatise nina probleem. Äkki Ax aitaks uurida, kuidas Inglismaal nohu ravitakse. Ehk ongi selline rahvuslik ravimeetod, ei las voolab välja, läheb kõige kiiremini üle? Pussulaskmine olla ka väga tervislik.
No siis jälle heategevus. Miks tunda valehäbi, väike naps teeb ikka tuju heaks. Ja Robi kindlasti ei mäleta oma varandusi. Mõned nutikad sõbrad kingivad oma lastele ka mitu korda samu mänguasju.
Aga minu lemmikteema, usundiõpetus. No tunnen teadmistest puudust! Jälle mõtlemisainet. Ja nüüd tuleb välja, et hoopis usklikud on selle vastu. Eeestis käib kisa, et lapsed pööratakse hoopis usklikeks. Minu meelest peaks ikkagi kursis olema kõigega, mis maailmas toimub. Ma arvan, et paljud konfliktid jääksid olemata, kui inimesed teiste hingemaid tunneksid ja austaksid. Ja võib-olla ei trügitaks võõrastele maadele oma reegleid kehtestama. Kui kokkusaame, siis heietame edasi. Loodan, et see juhtub õige varsti ja su blogi järgmisel nädalal ei ilmu.
Kuumad tervitused kõigile1 Eva sõber
See usundiõpetuse teema on mulle ka juba väga tähtsaks saanud ja ma tõesti loodan, et Eestis see millalgi rakendatakse. Siin Austrias religioonitundi minnes arvasin ma, et ongi tegu tunniga, kus erinevate religioonide põhimõtetega tutvutakse, aga kus sa sellega - ikka oma usutunnistuse tembeldamist sinna ja tänna ja tegelikult on tegu suhteliselt vaba tunniga, selle asemel, et millegi silmaringilaiendavaga tegeleda.
Niiet Inglismaal on sellega siis vähemalt korras. Ja mitteusklik olemine on ikka kõige lihtsam asi tõesti, sellest olen ka juba aru saanud. Mulle isegi on juba öeldud (igasuguste näägutamiste vahel), et nii lahe, et sul usutunnistust pole! Ei mingeid reegleid! Ilus elu! :)
Usume Andrust ja Näärimeest kindlasti!
Kuna tuhapilve juba Saaremaal näha saab, siis ehk jõuab ta eest ära Venemaale enne, kui te siia jõuate..
Tatiga on see värk, et igasugune nuuskamine ärritab nina, mis põhjustab veelgi rohkem tati eritumist. Samuti hoiab mittenuuskamine ära kõrvapõletiku ohu ja põskkoopa põletiku. Nii et puht meditsiiniliselt on tati valgumine ninast välja ja kurku kõige tervislikum;)
Tattnokk
Indrek 'Ott' - mu päeva algus metroos oligi õudne!
Robert ise on arvamusel, et ta oskab juba lugeda küll (ma isiklikult temaga päris just ei nõustuks), nii et ma pean oma blogi aadressi tema eest saladuses hoidma ;)
Eva sõber - nii palju mõtteid ühes kommentaaris. Kohe mõnus oli lugeda.
Väike puuks mõjub sooltele tõesti soodsalt, mis ei tähenda, et seda metroos või muus avalikus kohas viisakas teha oleks. Õnneks ninast välja rippuv tatt ei haise, nii et selles mõttes on see variant kindlasti parem. Võtan tatiprobleemi südameasjaks ja katsun välja uurida, miks nad nii teevad.
Mulle ka meeldib, et siin ei põeta sellepärast, et väike naps tuju paremaks teeb ja et veinipudel kingitusena rõõmu valmistab. Mis Robile me mitu korda ühte asja kinkida ei saaks, sest ta paistab hästi mäletavat, mis talle kuulub. Seda juhul, kui ta neid asju näeb. Mis silmist, see muidugi meelest. Loodetavasti ei saa ta oma dinosauruseid laadal kingiks. Siis oleksin jama sees.
Ma leian ka, et usundiõpetust on väga vaja. Nagu Sa ütlesid, see aitab paremini teisi mõista. Kui mõtlema hakata, siis on padu-usklike vastuseis sellele ainele muidugi mõistetav, sest nii seatakse nende Jumal justkui kahtluse alla. Ma poleks muidugi selle peale ilmaski tulnud, kui see teema poleks meil töökaaslastega jutuks tulnud.
Võid juba puud sauna vedada! Tuhapilv on haihtunud ja vulkaan oma töö lõpetanud! Eesti, siit me tulemeeee! Päikselised tervitused vastu!
Brita - tahaks tõesti loota, et Eestis ka ükskord usundiõpetus kooliprogrammi võetakse. Just sellisel Inglismaa kujul. Austria variant oli küll suur pettumus. Ma usun, et eks usklik ja mitteusklik olemisel on mõlemal omad plussid ja miinused. Meie oleme lihtsalt harjunud elama endale sobivate reeglite järgi. Usklikel on lihtne - kõik vastused on raamatus kirjas, ise ei pea oma pead vaevama. Ole ainult mees ja aja näpuga järge.
wips - just! Usume Andrust ja näärimeest ja loodame helgema tuleviku peale!
Viimased uudised teatavad, et tuhapilv ongi minema hajunud! Hurraa!
Tattnokk - suur tänu silmaringi avardanud kommentaari eest :) Katsun edaspidi tatiribadega inimestesse suhtuda sõbralikult ja arvestada sellega, et nii käitudes nad lihtsalt hoolivad oma tervisest.
Juta siin, blogger ei taha, et ma kommenteeriks, ma siis ei ütle talle,e t see mina olen :).
Huuh, need tatised ninad. Ega ju lapsi riidesse ka ei panda, nagu sa juba varem kirjutanud oled. Just mõtlesin, et ise imestan,e t hiinlased tänaval muudkui rögastavad, aga ei olegi neid tatitajaid nii kaugelt vaja otsida. Võigas! AGa see usuõpetuse teema on põnev. Mina olen ari aru saanud, et siinses Euroopa koolis saab laps valida, kas oma isikliku usundi tunni või siis mitteusklikele on midagi sellist nagu Axil, et õpitakse erinevaid. Mina imestan juba ammu, et mismoodi paduusklikel tänapäeva infoühiskonnas küsimusi ei teki, aga tasapisi hakkangi aru saama, et usklikes ühiskondades jäetakse suur osa infot jagamata lihtsalt. Noh, nagu need malaisia moslemid polnud evolutsiooniteooriast kuulnudki ja nüüd tuli välja, et ka paljudes USA koolides sellest ei räägitagi! Kummaline! Hoian pöialt, et Eestisse jõuaksite! Tervitused ka!
Juc - mina Eva :) Paistab, et blogger on vist tõesti natuke segi läinud omadega. Tahtsin just Sinu blogi lugu kommenteerida ja ei saanud oma nime alt seda teha. Nüüd hakkasin siin Sulle vastust kirjutama ja jälle jama. Olgu, olen siis ka anonüümne :)
See tatitamine ja ninaga luristamine ja rögastamine on kõik ebameeldivad tegevused kõrvalt kuulata. Kalle peab metroos palju pikemalt iga päev sõitma, kui mina ja tal on reede õhtuks ikka tõeline kopp ees sellisest seltskonnast.
See usuõpetuse teema on tõesti huvitav. Hea, et Euroopa koolis vähemalt valik on. Mul on meeles see teie Malaisia moslemite lugu. Veider, et nii moodsas maailmas saab nii suurte silmaklappidega ringi käia. Üks mu USAst pärit töökaaslane ütles, et USA koolides usundiõpetus sellepärast puudubki, et see ei tekitaks liigselt küsimusi ja segadust. Kas ma sain nüüd õigesti aru, et USA koolides ei õpetata evolutsiooniteooriat? Jeerum, see on ikka eriti veider. Võib olla on tegu siis mingi katolikukooliga vms? Meie jaoks on see igatahes väga arusaamatu.
Me ise loodame ka, et ikka Eestisse saame minna. Praegu küll mingit takistust ei tohiks olla. Hoia jah ikka igaks juhuks pöialt! Tervitame palavalt!
Juc siin jälle! Ma arvan, et USAs ei õpetata evolutsiooniteooriat mingites eriti kristlikes koolides ja piirkondades. Aga juba seda on raske endale pärhe ära mahutada - võiks ju lasta lastel ise otsustada, mida uskuda või mitte. Aga teile supertoredat aega Eestis!
Post a Comment