Kingitus

Agnese koolis toimus eelmisel kolmapäeval kooli tutvustav üritus järgmisel aastal põhikooli minevatele lastele ja nende vanematele. Avaldused kooli pääsemiseks tuleb esitada detsembriks, nii et paras aeg sellise ettevõtmise korraldamiseks. Koolid näevad siin suurt vaeva, et ennast reklaamida ja niimood võimalikult palju tublisid õpilasi endale meelitada. Ma tean, et Roberti koolis on pea iga nädal mõne põhikooli esindaja viimase klassi lastele ja nende vanematele enda kooli presenteerimas käinud. Agnes osales sellel üritusel kooli esindajana ja tutvustas tulevastele õpilastele kooli keeleosakonna tööd. Seda muidugi mitte päris üksi, võõrkeeleõpetajad ja paar teist õpilast olid ka abiks. Kuna Axi koolis õpetatakse alates sellest aastast ka hiina keelt, siis mängis üks Agnese hiinlasest kooliõde elevuse tekitamiseks ja meeleolu loomiseks klassis taustaks Hiina rahvuspilli, mida kutsutakse hiina viiuliks. Üritus nägi välja nii, et lapsed ja lapsevanemad kõndisid giidide juhtimisel koolis ringi, külastasid klasse, kus erinevad aineosakonnad oma tööd tutvustasid ja rahvast lõbustasid. Näiteks Science’s (füüsika, bioloogia, keemia) korraldati rahva rõõmuks väikseid plahvatusi, matemaatika klassis volditi paberist kujundeid, kunsti klassis vooliti savist kujusid ja keelte klassis maailiti pintsliga hieroglüüfe. Ühest klassist oli tehtud kohvik, kuhu olid üles seatud päikesevarjud ja rannatoolid, et mõnusamat meeleolu luua. Toidupoolise tõid Axi kooli lapsed ise kohale ja neid müüdi väikse tasu eest. Minu meelest nii tore idee! Agnes jäi kogu üritusega väga rahule. Oli olnud hästi lõbus ja peale selle oli hea tunda ennast asjaliku ja vajalikuna. Ma jäin mõttesse, et kas Eestis ka sellist üritust teha mõtet oleks või kas äkki juba tehakse midagi sellist? Kuna algkool ja põhikool on Eestis koos, siis võib olla võiksid selliseid presentatsioone teha hoopis kutsekoolid 9-klassi lastele ja nende vanematele?

Neljapäeval sai Agnes kätte oma kaua oodatud sünnipäevakingituse. Axi sünnipäev on jaanuaris ja me kinkisime talle selle puhul kaks Rihanna kontserdi piletit. Kontsert toimus alles oktoobris, nii et Axil tuli oma kingitust päris kaua oodata. Neljapäeva õhtul jätsimegi poisid koju, lõime ennast üles ja läksime kontserdile. See toimus O2 Arenal, mis on üks ilmatu suur kontserdihall. Seal on lisaks meeletult suurele kontserdisaalile veel mitukümmend restorani, kino ja ma ei tea, mis kõik veel. Me jõudsime täpselt soojendusesineja ajaks, nii et väga kaua aega ringi vaadata polnudki. Piletid olid meil istekohtadele, sest alla 16 aastastele seisukohti ei müüdud. Noh, Ax näeb tegelikult juba nii vana välja, et oleksime vast ära ka petnud kontrollid, aga tegelikult olid istekohad päris hea valik. Kui oli veidi igavam lugu, siis istusime, aga kui jala kepsuma võttis, siis möllasime ridade vahel. Kõik tegid nii :) Soojenduseks esines maailmakuulus DJ nimega Calvin Harris. Ma pean muidugi tunnistama, et polnud sellest nimest midagi  kuulnud, aga Agnes kilkas vaimustusest, sest tema muidugi oli. Muusika, mida DJ lasi, oli aga väga vinge ja paari tema enda mixitud lugu ma isegi teadsin. Möllasime nagu pöörased ja kui DJ oma esinemise lõpetas, siis olime otsekohe valmis Rihanna saatel tantsu edasi vihtuma, aga keda polnud, oli Rihanna. Saalis pandi tuled põlema ja kulus üle 45 minuti enne kui ta lavale ilmus. See oli ainuke kehv asi selle kontserdi juures, sest kogu peomeeleolu oli selle passimisega ära läinud. Õnneks taastus kogu elevus õige ruttu, sest Rihanna tegi ikka vägeva šõu, kusjuures ta suutis kogu selle tantsimise juures veel väga hästi laulda ka. Mõne loo puhul pidin näpud kõrva panema, sest saal kajas kuidagi vastu ja ei saanud õiget tunnet. Võib olla oleks vabaõhu kontsert selles mõttes veidi parem olnud? No aga äge oli ikka küll! Ma ei olnud enne suur Rihanna fänn, aga nüüd küll olen. Agnes oli täitsa pöördes ja ütles, et ta ei osanud arvatagi, et ta sünnipäevakingitus NII äge on! Kuna Rihanna hilines oma lavale saabumisega, siis läks kontsert kõvasti üle aja, nii et jõudsime vaevu-vaevu viimasele rongile ja koju alles kell 1 öösel. Hommikul olime unised nagu talveunes karud, aga siis panime Rihanna plaadi mängima ja elu tuli kohe jälle sisse. Isegi Robi, kes küll kontserdil ei käinud, aga on muidu suure hommikuse unega, sai hoobilt voodist välja :) Peaks teinegi kord hommikul soovikontserti korraldama ;)

Olge terved!