Sõbralikul sõbrapäeval

Brüsseli raekojaplats

Head sõbrapäeva, kallid sõbrad! Mulle meeldib Eesti komme seda päeva pidada sõbrapäevana, kus oma sõpru meeles peetakse ja neile head soovitakse. Siin on see päev rohkem armastajapaaride pidu, kus tehakse üksteisele üsna kalleid kingitusi, käiakse romantilistel õhtusöökidel või veedetakse see päev muul moel eriti roosamanna-romantiliselt. Tore, kui sul on see kallim, kellega seda päeva tähistada, aga üsna nukker, kui seda ühte ja erilist inimest sinu elus pole. Selles mõttes on Eesti komme ikka palju parem. Kui sa just väga ebameeldiv tüüp pole, siis mõni sõber sul ju ikka vast on, nii et vähemalt mõne hea sõbrapäeva soovi peaksid sel päeval ikka saama :)

Nagu ma juba eelmise nädala loo lõpus mainisin, siis käisime teisipäeva pealelõunal Kallega Roberti koolis õpetajaga kohtumas. Seekord õnnestus meil näha ka Robi vihikuid, mis meil ausalt öeldes suu ammuli võtsid. See on lihtsalt uskumatu, millega nad seal koolis tegelevad. Kirjanduse vihikusse oli Robi kirjutanud ümberjutustused klassis loetud raamatutest. Loomulikult polnud kõik sõnad õigesti kirjutatud, aga jutu sisust sai täiesti aru ja võrreldes lugudega, mis olid kirja pandud septembris, on viimase aja jutukesed hoopis pikemad, sisukamad ja ka ilusama käekirjaga. Progress oli märgatav! Pärast õpetajaga rääkides tuli välja, et igal lapsel pidi olema oma nö sõnapank. See on väike karbike, kus on erinevate sõnade sildid, nii et kui laps oma lugu kirjutades mõne sõna kirjapildiga jänni jääb, siis ta saab sealt sõnapangast vaadata, et kuidas seda sõna kirjutada. See muidugi eeldab seda, et laps juba enam-vähem teab, kuidas see sõna peaks välja nägema, sest muidu ei oleks ta ju võimeline seda oma pangast üles leidma. Mis meid aga eriti kulme kergitama pani oli Roberti matemaatika vihik. Lisaks tavapärasele 8-2 ja 1+4 olid seal tehted nagu 5 penni + 3 penni + 7 penni = või siis lihtsalt kolme tegurit sisaldavad arvutused. Viimasel ajal on aga Robi tegelenud koolis korrutamise ja jagamisega. Tehted pole muidugi midagi keerulist, aga no ikkagi! 5-aastased korrutavad ja jagavad! Üle mõistuse! Samas on viis, kuidas nad näiteks jagamist teevad, väga tore. Näiteks kui on tehe 6÷3, siis nad joonistavad sinna taha kolm mehikest ja hakkavad iga mehikese alla tegema täpikesi, kuni kuus täppi on ära jagatud. Siis vaatavad, mitu täppi ühele vennale sai ja kirjuavad vastuse. Lihtne ja loogiline ja selgitab lapsele asja olemust. Õpetaja ütles, et tegelikult kõik lapsed ikka veel ei korruta ja ei jaga, aga et kuna Robile mata nii meeldib, siis nad annavad talle lihtsalt rohkem teha, et tal igav poleks. Ma ei teadnudki, et Robi matas nii kibe käsi on. Me teeme küll vahel kooli minnes ajaviiteks arvutusi, aga kodus tegeleme pigem sõnade õppimise ja lugemisega. Matemaatika osas soovitas õpetaja hakata Robiga juba tekstülesandeid lahendama või õigupoolest nende üle arutama. Idee oleks selles, et Robi oskaks ise välja mõelda, milline tehe kirja tuleks panna. No, et kui ma ütlen, et korvis on kaheksa õuna ja neli last tahavad need õunad omavahel võrdselt ära jagada, et kuidas me teada saaks, kuidas neid jagada. Ja siis peaks Robi olema suuteline kirja panna 8÷4. Õpetaja kiitis, et Robi on väga usin õppija ja teeb oma tööd hingega. Kuna Robil lugemine veel väga hästi välja ei tule, siis on ta nüüd arvatud gruppi, kus temaga veel ekstra tegeletakse. Kui see kiri koju tuli, siis ma ütlesin Robile, et ta on nüüd ühes erilises seltskonnas, et kõik sinna üldse ei saagi ja et see on väga äge. Robi tundis ennast kohe kole tähtsana! Ütlesin õpetajale ka, mil moel ma seda järeleaitamise tundi Robile presenteerisin ja õpetaja arvas, et see on väga hea suhtumine. Mõned lapsevanemad pidid kahjuks sellist kirja nähes hakkama oma lapse kallal näägutama. Nii kurb. Minu meelest on see loogiline, et Robi veel nii hästi ei loe. Oleme nüüd kodus ka üsna usinalt sõnu õppinud. Neil on ju selline süsteem, et nad peavad teatud sõnade kirjapildid pähe tuupima, nii et kohe peale vaadates ütlevad, mis sõnaga tegu on. Sõnad on märgitud nö sõnaseinale, mis on üks A4 paber, kus kirjas 14 sõna. Robil on nüüd viie sellise sõnaseina sõnad juba selged. Kokku on neid aga 20, nii et pikk tee on veel minna. Suveks saab vast selgeks. Ikka väga lühikeseks jääb siinsete laste lapsepõlv. Me õpime Robiga kodus juba iga päev. Natuke kirjatehnikat, natuke sõnaseina sõnu ja natuke lugemist. Igal nädalal antakse koju kaks raamatut, mis tuleb läbi lugeda.  Lisaks matemaatikale ja inglise keelele on Robil koolis ka usundiõpetus. Seal vihikus olid erinevate usundite sümbolid ja natuke juttu. Ajaloos olid nad tegelenud vanaaegsete mänguasjade uurimisega. Geograafias olid nad joonistanud ja kirjeldanud oma kodu ja uurinud Londoni tähtsamaid vaatamisväärsusi. Robi oli netist pilte otsinud, need paberile kopeerinud ja siis välja printinud. Teaduse tunnis olid nad tegelenud kehaosadega. Üks pilt oli eriti äge. Robi oli oma käe joonistanud ja kuna tunni teema oli olnud vist kompimismeel, siis ta oli pidanud kirjutama asju, mida talle meeldib katsuda. Robert, loodusemees nagu ta meil on, oli kirja pannud, et talle meeldib katsuda limaseid usse ja karvaseid ämblikuid ;) Robi vihikud olid täis naljakaid pärle Roberti sulest, nii et mul on väga hea meel, et me need vihikud kooliaasta lõpus endale saame. Hea tulevikus vaadata! Lõpetuseks ütles õpetaja, et ta oli ükspäev draama tunnis saanud suure üllatuse osaliseks, kui Robert oli endale valinud vana kingsepa rolli ja seda nii elavalt ja osavalt etendanud, et terve klass oli naerust kõveras. Mul oli seda suur rõõm kuulda. Näitlemis-ja esinemisoskus kulub elus marjaks ära.  Lahkusime õpetajaga peetud vestluselt rind uhkusest kummis ;)

Tõestus, et laps ei pea tegelikult 5-aastaselt lugema õppima ja korrutama ja jagama ja et piisab, kui ta alustab kooliteed 7-aastaselt, saabus neljapäeval, kui ma läksin Agnese kooli arenguvestlusele. Axi tunnistus oli uhke nagu alati, nii et sain taaskord kaifi osaliseks. Axi õpetajad on temast suures vaimustuses ja mulle tundub, et kevadel läheb Agnese pärast lausa rebimiseks. Kevadel peab Ax ära otsustama, millistes ainetes ta oma lõpueksamid teeb ja kui uskuda õpetajaid, siis võib Agnes valida küll ükskõik, mis aine, sest kõik õpetajad kinnitasid nagu ühest suust, et Agnes saaks nende ainega suurepäraselt hakkama ja et tema õpetamine on lausa lust J Ax ise arvas, et ta valib hispaania keele, aga kuna prantsuse keel on sama oluline või Euroopas isegi olulisem, siis äkki ta valib lausa mõlemad. Natuke üle kuu aja on veel aega seda asja kaaluda.

Reede õhtul põrutas Ax Itaaliasse suusatama. Start oli kell 21 ja ideaalis oleksid nad pidanud kohal olema juba kell 15 järgmisel päeval. Kahjuks kõik nii libedalt ei läinud ja tollis peeti neid üle 2 tunni kinni, nii et kokku võttis kohale jõudmine aega 22 tundi. Kohutavalt tüütu ja väsitav. Õnneks oli Agnese sõbrannal kitarr kaasas, nii et see tegi sõidu vähemalt lõbusaks. Ax paistab olevat väga rõõmus. Esimese päeva õhtul ta küll mainis, et päris jube oli mäest alla tulla ja et kui kiirus suureks läks, pani ikka tagumiku maha, aga eile oli ta tundnud ennast juba palju kindlamini ja sõitu nautinud. Õhtuti toimuvad neil erinevad üritused ja peod. Lahe! Robert igatseb väga Axi ja loeb juba päevi, millal ta tagasi tuleb.

Olime juba paar aastat võtnud hoogu, et minna külla meie Brüsselis elavatele sõpradele. Mõeldud-(kaua)tehtud ja laupäeva hommikul istusimegi rongile. Ikka uskumatu, kui kiiresti kohale jõuab. 2 tundi 10 minutit ja oledki kohal. Mina olen Brüsselis varem paaril korral käinud ja Kalle seal suisa elanud, nii et tore oli nostalgitseda. Robi rõõmuks külastasime autode muuseumi (väga lahe!) ja dinosaurusemuuseumi (veel lahedam!) ja kolasime linnapeal, aga põhi rõhk läks muidugi sõprade külastamiseks. Meid võeti vastu lausa kuninglikult. Sõime parimas seltskonnas  parimaid roogasid ja maitsesime parimaid napse, nii et aeg lausa lendas. Robert satus suurde vaimustusse jõekarpidest, mida meile pühapäeva õhtul pakuti. Esiteks oli neid ju väga põnev nende karpidest välja õngitseda, aga need maitsesid ka ülihästi, nii et kui Robi esmaspäeva hommikul ärkas, siis ta lausa unistas neist karpidest ja palus, et ma neid kohe samal õhtul kodus teeksin. Retsept on mul olemas, nii et äkki tänase sõbrapäeva puhul lähevadki loosi? Kohtusime ka vahvate kaksikutest uuet ilmakodanikega, kes meie südamed kohe võitsid. Suured tänud veelkord meie võõrustajatele! Nautisime igat hetke  oma reisist!

Meil on Robiga puhkus, sest käimas on koolivaheaeg ja et Ax on reisil ja et ma Robit tööle kaasa võtta ei taha, siis võtsin puhkuse. Mõnus on hommikul magada. Mul oli Kallest päris kahju, et ta täna tööle minema pidi. Meil Robiga on plaanis minna kinno Star Wars 3D filmi vaatama. Ma ei saa just öelda, et ma suur fänn oleks, aga lapse rõõmuks võib ju vaadata ka. Pärast lähme ehk minu rõõmuks kohvikusse :)

Kallid, musid, pikad paid!