Oma silm on...kuninganna

Tänase blogiloo viibimisel on väga uhke ja võib öelda isegi, et lausa kuninglik põhjus. Asi selles, et täna pealelõunal külastas peale 23 aastast pausi Kuninganna Elizabeth II Richmondit. Ma ei saanud ju võimalust kasutamata jätta ja läksin ka pidustustest osa saama. Roberti koolis oldi nii vastutulelikud, et sellise erilise sündmuse puhul lubati soovijatel oma lastele juba kell 12 järele minna, et ikka õigeks ajaks lipuga lehvitama jõuda. Robi oli hakkamas ja nii me siis koos Kuningannat ootama läksimegi. Üritus toimus Richmondi pargis. Üles oli sätitud suur hulk suuri telke, kus pakuti süüa ja juua, tehti kunsti, tutvustati Richmondis asuvaid muuseume ja muid asutusi ja kus erinevad heategevusorganisatsioonid oma tegevusest ülevaadet andsid. Olen juba ammu tähele pannud, et igal sellisel üritusel lausa peab olema karusell ja nii ka sel korral. Lisaks karusellile sai lõbutseda kas loteriid mängides, liugu lastes või jalgpalli või ragbit mängides. Melu oli mõnus. Kes on Midsomeri mõrvade filmi näinud, see võib endale ette kujutada, milline see peoplats seal välja nägi. Seal filmis on tihtipeale minu meelest käimas mõne küla pidu. Kahjuks oli kogu hommiku sadanud, nii et väljak oli väga mudane, aga see ei seganud elevust. Keset peoplatsi oli suur ala piiretega ära eraldatud. Sinna pidigi Kuninganna saabuma. Umbes pool tundi enne arvatavat saabumisaega sättisime me Robiga endid ootama. Aeg muudkui venis ja venis ja Robi oli juba üsna tüdinenud. Vahepeal hakkas jälle sadama. Ootasime veel ja siis lõpuks teatati, et Kuninganna on kohe kohal. Kõik rabasid lipukesed ja fotokad välja ja siis ta saabuski ja uskuge või mitte, auto jäi seisma otse meie ette. Kahjuks seisime meie sellel poolel, kust väljus Kuninganna abikaasa, prints Philip, nii et esialgu saime Kuningannat ennast näha ainult läbi auto akna, aga no eks printsi oli ka uhke vaadata. Siis astus Kuninganna auto tagant välja ja läks Richmondi linnapead ja teisi tähtsaid ja tuntud isikuid kätlema. Tundsin ära kuulsa loodusfilmimehe Sir David Attenborough’i. Teised olid mulle kahjuks tundmatud. Kuninganna nägi väga efektne välja oma heledas kostüümis. Ta on armas ja pisike ja oma vanuse kohta ikka uskumatult särava olemisega. Väärikalt astus ta edasi, tervitades rahvahulki ja asudes nautima laste esitatavat tantsu. Robil oli selleks ajaks juba sellest möllust isu täis saanud ja ta arvas, et aitab küll sellest Kuninganna vaatamisest ja tegi ettepaneku parem parki hirvi otsima minna. Seda me ka tegime ja leidsime hirved ka. Robi oli rahul ja mina olin ka. Kohe kuidagi hea ja uhke tunne on, et kuninglik paar on oma silmaga ära nähtud.

Ax sõpradega Hispaanias

Agnes jõudis roosa ja rõõmsana pühapäeva õhtul Barcelonast tagasi. Roosa oli ta tuju, mitte nahk, sest kuigi päike lõõmas kogu aja, nii et mõnel päeval oli sooja lausa 30 kraadi ringis, siis tänu päevituskreemidele säilitas Ax oma heleda jume. Võrreldes talvel toimunud Itaalia suusareisiga, anti noortele sel korral palju rohkem vabadust ise ringi kolada, nii et Ax sai oma sõbrannadega isegi Barcelonas shoppamas käia. Iga päev toimunud ekskursioonide käigus käisid nad Barcelonas, külastasid sealset Güelli parki ja tohutut katedraali, mida ehitatakse juba üle saja aasta (The Temple Expiatori de la Sagrada Familia). Nad jõudsid isegi mere äärde peesitama ja ujuma (hullud!). Ühel päeval käidi Barcelona lähedal asuvas Hispaania külas. See kujutab endast vabaõhumuuseumit, kuhu on loodud kõigi Hispaania eri piirkondade külade ilmed, nii et ühel hetkel võid jalutada Andaluusia tänavatel ja järgmisel hetkel astuda juba kohvikusse Kataloonias. Ax ütles, et see oli tõesti äge olnud. Kõige ägedam oli aga Axi jaoks laupäev, kui nad käisid tohutu ägedas lõbustuspargis, sõitmas hirmujudinaid tekitavatel ameerika mägedel ja muudel südant pööritavatel atraktsioonidel. Agnes näitas mulle Youtube’s ühte videot, mis ühel neist atraktsioonidel tehtud oli ja mul läks juba paljast vaatamisest süda pahaks :)

Robert oma uue rattaga

Pühapäeva päeval pidasime emadepäeva. Ma sain kingituseks imeilusa kollaste krüsanteemidega lillepoti ja Roberti joonistatud kaardi. Agnes tõi mulle Hispaaniast aga ühe tänavamuusiku plaadi imeilusate kitarril mängitud lugudega. Väga hispaanialik! Kõigepealt olime väga sportlikud ja käisime Richmondi pargis ratastega sõitmas. Ilm oli superilus ja Robil oli uus ratas (mis oli muidugi eriti tähtis). Robi on viimasel ajal nii palju kasvanud, et tema vana ratas, mille me talle kolm aastat tagasi ostsime, oli talle lootusetult väikseks jäänud. Nüüd ostsime talle suurte poiste ratta, millel on isegi kuus käiku ja millega Robi sõitu naudib. Mõnus, kui kiiresti saab ikka suurte ratastega sõita. Lahe, et me juba kogu perega koos ratastega sõitmas saame käia. Tänavatel sõites on mul muidugi kogu aeg suur hirm, sest aeg-ajalt tuleb ka Robil liiklusse söösta, aga ta on tubli (ppp üle vasaku õla) ja püsib usinalt Kalle kannul. Peale kosutavat rattasõitu Richmondi pargis läksime Tai restorani lõunasöögile. Jõudsime kohale 10 minutit enne köögi sulgemist, nii et valisin oma roa enam-vähem kinnisilmi. Õnneks on tegemist restoraniga, kus võidki toite kinnisilmi valida, sest need on lihtsalt nii maitsvad. Mul jäi ainult tähelepanuta, et tegemist on väga vürtsika roaga. Õnneks pole mul vürtsi vastu midagi. Kergelt lohe tunne oli ehk peale sööki, aga selle tulekahju kustutasime pärast mõnusat kohvi nautides lähedal asuvas kohvikus.

Kuninglike tervitustega!