Udupeen

Tundub, et kisub vägisi sügiseks. Vihma muudkui sajab ja päike on pidevalt pilve taga. Eile nägin ma seda kuulsat Londoni udu, millest on nii palju räägitud, aga mida mina oma silmaga küll kuigi tihti siin näinud pole. Eile siis nägin. Udu kattis linna kogu päeva ja vahet pidamata sadas kerget uduvihma, mis oli nii peen, et vihmaavarju polnud mõtet välja võtta, aga ometi oli seda piisavalt, et riided pikapeale niiskeks teha ja juuksed lokki keerata. Tegelikult olen alates kevadest kräsupea. Mingil hetkel avastasin, et mu juuksed lähevad niiske ilmaga kergelt lokki. Mõne aja möödudes ei olnud lokk enam nii kerge ja nüüd olen täielik kräsupea. Naljakas! Ma olin lapsena pulksirgete juustega. Esimest korda läksid mu juuksed lokki, kui ma olin 18.aastane. Läksin Itaaliasse reisile sirgete juustega ja tulin tagasi lokkis peaga :) Mingil hetkel läksid lokid jälle ära, nii et mul ei tulnud need enam meeldegi. Ja nüüd siis jälle tagasi! Ei saa aru, mis asja need juuksed niimoodi tembutavad. Ma ei saa aga salata, et mulle mu uus soeng täitsa meeldib. Hea ja mugav on ka. Pesed pea ära, sasid veidi juustes ja ongi soeng valmis ;) Mõnus!

Mõned nädalad tagasi kirusin siin blogis oma hambaarsti juures käimise kogemust. Nüüd tunnen, et tegin hambaarstile liiga ja pean ta rehabiliteerima. Ta on tõesti võrratu! Ma ei ole kunagi hambaarste kartnud, aga ma ei saa just öelda, et ma nende juures käimist oleksin nautinud. Nüüd ma aga tean, et see on võimalik. Olen omal nahal saanud tunda, et hamba parandamine võib olla meeldiv ja isegi mõnus kogemus.

Kabinetti jõudes tervitas mind rõõmsameelne arst, kes uuris, kuidas mul vahepeal on läinud, ajas natuke ilma juttu ja palus mul siis hambaarstitooli pikali heita. Pea alla asetati pehme padi ja pähe paluti panna oranžid prillid, et valgus mu silmadele ebamugav poleks. Mu igemeid hõõruti magusa geeliga, et süsti tegemine valus poleks (ja polnud ka!). Mu hammas eraldati teistest (kui nii võib öelda) kummise riidega, justnagu mõnel operatsioonil, kus ainult lõikamist vajav koht riide alt välja paistab. See oli väga mõnus, sest kui tavaliselt surgib arsti õde hammaste puurimise ajal kogu aeg süljetõmbajaga su suus, kiskudes aeg-ajalt su keelt, nii et on tunne, et veel hetk ja su keel vupsab ka kohe äravoolutorusse, siis nüüd ei kukkunud ühtegi tilka riidest läbi ja mul oli mugav. Eriti mõnusaks tegi asjaolu veel see, et ma sain samal ajal, kui mu suus toimetati, laes olevast telekast uudiseid vaadata. 45 minutit möödus nagu linnutiivul ja mu hammas sai justnagu uus. Pean ütlema, et ma pole nii meeldivate emotsioonidega veel mitte iialgi hambaarsti toolist lahkunud. Kes Richmondi kandis head hambaarsti vajab, see andku märku. Jagan infot suurima rõõmuga!

Robert ja tema "laste-eine"

Pühapäeval käisime taaskord armsas linnakeses nimega Whitstable. Kalle endine ülemus Sven ostis sinna endale väikse majakese ja et ta oli koos oma abikaasaga Inglismaal käimas, siis sõitsime neile külla. Whitstable on imearmas mereäärne linnake, mis on kuulus oma austrite poolest. Eelmisel korral jäid austrid proovimata. Nüüd parandasime oma vea ja käisime otse mere kaldal asuvas kalarestoranis neid maitsmas. See oli mu elu teine katse nende elukatega tutvust teha. Esimesel korral sõin neid rohkem vaprusest, kui meeldimisest. Nüüd aga need lausa maitsesid mulle! Olid kuidagi pehmemad ja maigukamad ja mõnusamad. Tegelikult olid kõik road, mis me seal sõime, väga maitsvad. Robert tekitas furoori, tellides endale eelroaks suure portsu jõekarpe, mida ta väga osavasti karpe kasutades sõi ja põhiroaks suure homaari. Meie laua ümber istunud seltskond tegi suured silmad, sest tavaliselt 6.aastased poisid just selliseid roogasid ei telliks ja piirduks pigem friikate ja kalapulkadega. Robi aga nautis väga oma valikuid. Magustoidust ta kõigi suureks hämmastuseks aga ei hoolinudki.

Agnes on viimastel nädalatel koolis eksameid teinud. Tundub, et see kooliaasta tuleb väga pingeline ja tamp pannakse peale juba õige varakult. Mõned tehtud eksamid moodustavad juba 10% põhikooli lõpueksamite hindest, nii et asi on ikka päris karm. Eile sai Ax teada oma Science (keemia, füüsika, bioloogia) eksami hinde ja see oli A*, mis on kõige, kõige parem hinne, mis sa eksamil üldse saada võid! Super! Oleme uhkusest lõhki minemas!

Mõnusat sügise jätku!