Esimene öökülm

Sügis läbi Agnese fotosilma

Meil oli täna esimene öökülm. Mitte küll väga külm, kõigest 1-2 kraadi ringis miinust, aga hall oli maas ja autode aknad olid kergelt jääs. Toas oli ärgates 14 kraadi sooja. Seda just ülearu palavaks pidada ei saa, nii et teki alt välja saamisega oli rohkem tegemist, kui tavaliselt. Õnneks läheb meie maja sama ruttu soojaks, kui ruttu see ka külmaks läheb. Unistan aina rohkem meie soojapidavast ja kuivast Eesti kodust. Kalle ostis meile masina, mis õhust niiskust kogub. Normaalne õhuniiskuse tase peaks toas olema 40% ringis. Meil on 75%!!! Pole siis ime, et seinad hallitama kipuvad. Ma nimetangi siinset talve hallitushooajaks. Vastik lausa! Masin on aga aus. Töötab nagu loom ja kogub niiskuse veena kanistrisse. Esimese kahe päevaga suutis masin kokku koguda 4 liitrit vett meie toa õhust! Kujutate pilti? Ma ei suutnud seda uskuda. Hallitus pole ainult meie maja probleem. Kõik, kellega ma olen sellest siin rääkinud, väidavad et neil on täpselt sama mure. Agnese nahaprobleemidele ei tee selline seis sugugi head. Tema toas asubki meil teine masin, mis õhus lendlavaid baktereid filtreerib ja puhta õhuna tuppa paiskab. 

Ma ei tea, kas aastaaja vahetusest, koolistressist, hormoonide möllust või millestki muust, aga Agnese nahk läks viimasel nädalal eriti hulluks. Kohe nii koledaks, et me läksime haigla esmaabisse, et abi saada. Kevadel kirjutatud uus kreem (Protopic), mis alguses suurepäraselt töötas, ei toiminud enam jupp aega ja me lõpetasime selle kasutamise ja läksime tagasi hormoonkreemi peale. Sellest polnud aga ka antud olukorras abi. Haiglas öeldi, et Agnesel on vedelikupuudus, sest punetavatest laikudest tema kehal eraldub organismist palju vedelikku ja kui ta ei joo piisavalt, siis jääbki keha vajaliku veeta. Lisaks oli tal nahal põletik sees. Mul oli Axist nii kahju. Ta nahk pole olnud ideaalne viimase aasta jooksul, aga tavaliselt pole ta näol või kaelal punetavaid laike. Nüüd nägi ta välja nagu päikesega liiale läinud päevitamishull. Õnneks saime haiglast abi. Kirjutati antibiootikumid, uued kreemid ja lisaks veel hormoontabletid. Arstid leidsid, et asi on nii hull, et lihtsalt kreemitamisest pole kasu. Tablette ei hakka Agnes võtma kogu aeg. Lihtsalt seni, kuni see olukord on kontrolli all. Umbes kuu aega tagasi tegi meie perearst Agnesele allergiatesti ja testi tulemused olid jahmatavad. Tuli välja, et Agnes on allergline peaegu kõigele heale – pähklid, muna, nisujahu, sojauba, piim. Jätsime kõik need tooted Axi menüüst välja ja lootsime tohutut arengut, aga asi võttis hoopis teise suuna. Väga alatu ja ajas väga närvi. Eile, kui me sellest nahaarstile rääkisime, siis ta ütles, et tegelikult ei pruugi Agnesel neid allergiaid ollagi, sest kui vereproov tehti sel ajal, kui ta nahk oli niigi ärritunud (mida see oli), siis võis test valetada. Otsustasime, et hakkame „keelatud“ ainetega katsetama siis, kui Agnese nahk korda saab ja vaatame, kas tuleb mingit reaktsiooni. Küll oleks tore, kui Agnes võiks jälle normaalselt toituda. Haiglas õpetati meid ka korralikult kreemitama. Ma ei tea, miks arstid arvavad, et kõik oskavad kreemitada ja ei vaevu selgitama, kuidas peaks ühe atoopilise dermatiidi all kannatajad õigesti kreemitama? No igal juhul nüüd me teame ja ma jagan teiega ka seda infot, sest võib olla on veel neid, kellel see mure on. Kreemi tuleb peale kanda nii paksult, et nahk oleks kreemist lausa valge (juhul, kui tegemist on valge, mitte läbipaistva kreemiga). Kreemi ei tohi peale kanda nahale hõõrudes  vaid see tuleb ülevalt alla liigutusega nahale kanda. Peale seda, kui sa oled kogu keha niimoodi ära kreemitanud, tuleb seista nagu post ja oodata kuni nahk kreemi sisse tõmbab. Ideaalis peaks nahk olema kogu aeg kreemist libe. Üks arsti õde ütles, et kreemitada tuleb kuus korda päevas. No seda ei suuda keegi, aga paar korda päevas, niimoodi paksu kreemikihi peale kandmine peaks olema kohustuslik.  Oleme nüüd kaks päeva Agnest niimoodi  kreemitanud ja see tõesti toimib. Loodetavasti saame nüüd asja joonde.

Vaatamata Agnese nahamuredele, oli meil tegelikult täitsa tore nädal. Oli ju ometigi koolivaheaeg ja kuigi ilm oli heitlik, siis ekskurseerisime peale Walesist tulekut parasjagu. Käisime Kew Gardensi botaanikaaias, kus Agnes tegi imeilusaid fotosid ja kus me taaskord uusi ja põnevaid nurgataguseid avastasime, mis seni olid kahe silma vahele jäänud. Jõudsime ka Madame Tussauds muuseumisse vahakujusid vaatama. Kui me seal esimest korda käisime, siis olid ainukesed tuttavad näod Robi jaoks Shrek ja kuninganna. Nüüd tundis ta juba palju rohkem kujusid ära ja seega oli käik tema jaoks hulga lõbusam. Laupäeval käisime Legolandis. Rahvast oli seal lausa murdu, nii et väga paljudele sõitudele me ei läinudki, aga õnneks on seal ka niisama huvitavaid asju, mida uudistada. Meil on Merlin Annual Pass, mis on aastapilet paljudele lõbustustele (s.h Legoand ja Madame Tussauds muuseum) ja tänu sellele polegi tunnet, et sa pead hambad ristis kõigest viimast võtma. Teinekord saab jälle ju minna!

Meil paistab päike! Saadan seda teilegi!