Edinburgh'i Hertsogi Auhind

Ehtisime pühapäeval jõulupuud! Siin on kombeks jõulupuu juba õige varakult majja tuua, et selle ilu võimalikult kaua nautida saaks. Meie puu on sel aastal aga hoopis iseäralik ja võib lausa öelda, et ise tehtud.  Lõikasin meie aia raagus sirelilt mõned oksad ja lasin neil nädala jagu kuivada. Siis ostsin aerosoolpudelis hõbedase värvi ja  värvisin oksad ära. Ehtisime puu paberist lõigatud lumehelvestega ja säravate munakestega ja meie jõulupuu oligi valmis. Selle pilt kaunistab ka meie tänast lugu. Tööl tuli sellest juttu ja  tuli välja, et sellel aastal pididki sellised okstest jõulupuud suur mood olema. Ma ei teadnudki, et ma nii trendikas olen! Lahe! Põhimõtteliselt võiks ju need oksad peale jõule kuuri panna, et need järgmisel aastal uuesti kasutusele võtta. See oleks ikka väga loodussõbralik tegevus. Millegipärast olen ma aga kindel, et järgmisel aastal Eestis olles tassin ma tuppa suure laanehiiglase ja naudin selle lõhna ja ei porise üldse, et okkad maha pudenevad.

Eelmise nädala blogiloos oli mul nii palju muljetamist, et Agnese arenguvestlusest jäi üldse rääkimata. Niigi sai lugu pikk nagu lohe.  

Just nii nagu ma lootsingi, sain ma taaskord arenguvestlusel kaifi osaliseks, sest õpetaja oli Axiga väga rahul. Hinnetelehel ilutsesid vaid ühed ja kahed, nii et mis sa hing veel oskad tahta. Selle aasta tunnistuse juures on uus see, et sinna on märgitud ka hinded, mis Agnes on eksamite tegemisel saanud. Seni olid märgitud vaid hinnangud tema tunnitööle, kodustele töödele ja pingutusele aine omandamisel. Need kolm viimast lahtrit olid ka sel korral tunnistusel esindatud, aga lisaks nendele siis veel ka eksami hinne. Eksamite tulemused on ka Axil puha A-d ja B-d. Super! Hinnetest aga hoopis ägedam oli see, et õpetaja uuris Agneselt, et kas ta oleks nõus kandideerima kooli õpilaskogu esindaja kohale. Õpetaja meelest sobiks Ax sellele kohale suurepäraselt. Ax oli väga meelitatud ja arvas, et miks mitte proovida. Teise ettepanekuna pakkus õpetaja, et kuna Agnes on nii tubli ja hakkaja, et siis ta võiks alustada programmi, mida kutsutakse The Duke of Edinburgh’s Award. See on väga kõrgelt hinnatud auhind, mida võivad taotleda noored vanuses 14.-24.a. Programmis on kolm taset. Iga taseme lõpus antakse programmi edukalt läbinud noorele auhind – pronks esimese taseme läbinule, hõbe teise tasemega hakkama saanule ja kuldne sellele, kes on juba kõige kõrgema taseme edukalt läbinud. Programmi läbimine nõuab pühendumust ja järjekindlust ja see ongi tegelikult põhiline, mida nende auhindade jagamisel silmas peetakse. Midagi kaelamurdvat selles ettevõtmises tegelikult pole. Selleks, et pronks auhinda saada, tuleb noorel läbida neli katsumust. Ta peab kolm kuud tegelema vabatahtliku tööga, kolm kuud tegelema mingisuguse spordialaga ja kolme kuuga õppima ära mingi uue oskuse.  Tuleb osaleda ka kaks päeva (üks öö) kestval matkal. Lisaks sellele tuleb noorel tegeleda veel ekstra kolm kuud enda valikul kas spordiga, vabatahtliku tööga või uue oskuse omandamisega. Tavaliselt võtab pronks auhinna saamine aega vähemalt kuus kuud. Peale seda, kui pronks auhind on saadud, võib noor asuda jahtima hõbedast auhinda. Süsteem on täpselt sama, aga kolme kuu asemel tuleb kõigega tegeleda 6 kuud, pluss siis veel ühega neist kolmest (vabatahtlik töö, sport ja uus oskus) ekstra 3 kuud. Hõbedase auhinna matk kestab kolm päeva ja kaks ööd. Hõbedast auhinda saab taotleda ka ilma, et sul oleks pronks auhind olemas, aga sel juhul pikeneb ekstra tegevuse tegemise aeg kuue kuuni. Kuldset auhinda saab hakata taotlema mitte varem, kui 16.aastaselt. Auhinna saamise osad on taaskord samad. Erinev on vaid see, et kui vabatahtliku tööle tuleb kindlasti pühendada 12 kuud, siis spordi ja uue oskuse omandamise vahel saab valida, kumba neist teha 6 kuud ja kumba 12 kuud. Matk kestab kuldse auhinna puhul neli päeva ja kolm ööd ja peab aset leidma „metsikul maal“. Kahjuks ma ei saanud aru, mida see metsik maa endast kujutab ;)  Pidi olema nii, et siinsetes ülikoolides hinnatakse sisse astumisel väga kõrgelt nende auhindadega pärjatud noori, sest see näitab, et inimese elus on ka muud peale õppimise, et ta suudab olla pühendunud ja kohusetundlik ja ta suudab kord alustatu lõpule viia. Mul on igal juhul väga hea meel, kui Agnes selle programmiga algust teeb. Huvitav, kas seda Eestis olles ka jätkata saaks? Peaks uurima.

Meil siin nüüd muud uudist polegi, kui kuningliku beebi saabumine järgmisel suvel. Kõik on suures elevuses! Raadio hommikuprogrammis pakuti juba maimukesele nimesid. Hetkel on küll asi alles väga alguses, nii et tuleb vist nimede mõtlemise asemel pigem Kate’le pöialt hoida ja soovida, et kõik läheks hästi.

Kallistades!