Filmielamused

Vaba nädal lendas kui linnutiivul. Ekskurseerisime põhiliselt kodukandis ja käisime muidugi natuke ka poodlemas, sest allahindlused on täies hoos ja no kuidas sa siis ei lähe asja uurima, kui kõigi poodide aknaid ehivad kutsuvad allahindlusprotsendid. Väga palju ilusat kraami odavalt aga ära ei antud ja üldse paistis, et hinnalanguseks on veel ruumi küll. Tuleb vist veidi veel oodata, et hinnad oma õige taseme leiaksid. Oli aga üks asi, mille ostmisega meil enam oodata ei kannatanud ja mis vallandas ahelreaktsiooni nagu ikka vahel juhtub, kui sa lähed ostma ühte asja, aga see üks viib teiseni ja teine kolmandani. Meie DVD-mängija oli juba tükk aega suhteliselt ettearvamatu ja otsustas oma suva järgi, milliseid plaate ta mängib ja milliseid mitte. See oli pehmelt öeldes häiriv. Meie mõõt sai täis, kui me ei saanud vaadata Eestist ostetud filmi Jääaeg 4. Läksimegi siis poodi, et osta uus DVD-mängija. Kuna ka tehnikapoodides on allahindlused, siis jäi meile silma masin, mis lisaks tavalistele plaatidele saab hakkama ka Blu-ray ja isegi 3D filmide esitamisega. Hind oli hea ja no miks ka mitte osta natuke kaasaaegsem vidin. Nagunii areneb tehnika nii ruttu, et varsti on 3D telekad ka juba taskukohasema hinnaga. Nii me mõtlesime, kui me DVD-mängija kaenlas, poes veel veidi ringi vaatasime. Täiesti juhuslikult olime jõudnud telekate sektsiooni, kus mängis üks üsna uduse pildiga telekas 3D filmi. Küsisime huvi pärast müüjalt 3D prillid, et saaksime vaadata, mismoodi see pilt ka välja näeb, sest palja silmaga oli ekraan tõesti üsna udune. Niikui ma prillid ette panin, olin ma justkui armunud! Uskumatu, et selline asi võib juhtuda, aga ma olin tõesti vaimustuses! Pilt oli palju parem kui kinos – nii terav ja nii tõeline! Seisin seal nagu tola, lollakas naeratus näol ja ei suutnud uskuda, et mingi tehnikavidin võib mind niimoodi erutada. Olime müüdud hinged, kui nägime, et telekas on 250 naela alla hinnatud ja nii juhtuski, et lisaks DVDmängijale, mida meil vaja oli, ostsime ka teleka, mida meil tegelikult vaja ei olnud, aga mis meid hoobilt ära võlus. Telekaga anti kaasa neli paari prille ja tegelikult saab telekat vaadata ka täiesti tavaliste kinos kasutatavate prillidega, nii et pole probleemi, kui kinoõhtule tuleb suurem seltskond. Ostsime kohe mõned 3D filmid ka ja oleme nüüd õhtuti kõik üheskoos neid vaadanud. Ja vaimustus pole vaibunud! Ikka on äge! Peale 3D teeb telekas veel muid vigureid ka. Näiteks on sellel sisse ehitatud wifi, nii et sa saad otse netist filme või saateid vaadata või otsida Youtubest lahedaid videosid, vaadata oma veebis asuvast fotoalbumist pilte vms. Tundub, et nagu telefon, mis pole enam ammu vaid helistamiseks mõeldud vidin, on ka telekas muutunud pigem meelelahutuskeskuseks.

Eelmise nädala võikski pühendada filmidele, sest lisaks kodus nauditud filmidele käisime pühapäeval kinos vaatamas palju kiidetud filmi nimega Life of Pi (Pii Elu). Ma ootasin seda filmi suure huviga, sest olin kinos treilerit näinud ja see tõotas suurepärast filmielamust. Pettuma ma ei pidanud, aga nii vinge see film ei olnud, kui ma oleksin lootnud. Ju olid ootused liiga kõrgele kruvitud. Lugu rääkis mehest, kes oli teismelisena läbi elanud uskumatu katsumuse. Mees oli pärit Indiast, kus ta pere pidas loomaaeda. Poiss oli väga uudishimulik ja eriti paelus teda usuga seonduv. Ta leidis head nii ristiusus, hinduismis, kui ka islamiusus ja kummardas kõiki nende jumalaid ja kuigi tema perekond pidas seda veidraks, ei hakanud keegi teda ka takistama. Ühel päeval teatas isa, et maa, millel nende loomaaed asub, müüakse ära ja neil tuleb oma loomadega ära kolida. Nad otsustasid sõita laevaga Kanadasse. Ühel ööl tõusis suur torm, laev läks põhja ja poiss sattus üksi koos hüaani, sebra, orangutani ja tiigriga päästepaadile. Tema usk pandi kõvasti proovile ja ta pidi üle elama suuri katsumusi, sest ulgumerel triivida on üks asi, aga kui sa pead paati jagama verejanulise tiigriga, siis on asi veel hoopis keerulisem. Mulle meeldis tegelikult sellest filmist kõige rohkem India osa ja kuigi merel triivimine oli pingeline ja põnev ja kohati ka väga ilus, siis kestis see minu jaoks veidi liiga kaua ja muutus lõpuks igavaks. Nii, et ma olin väga rõõmus, kui poiss lõpuks maale pääses. Filmi lõpp jättis veidi segase tunde hinge ja nõudis veidi nuputamist, et mis seal siis ikkagi juhtus...Eks igaüks mõtleb lõpu selliseks nagu endale kõige parem tundub. Mul on enda variant olemas ;)   

Homme on meie pisikese Axikese sünnipäev! Uskumatu, et ta saab juba 15.aastaseks! Aeg lendab!

Olge õnnelikud!