Lumine London

Lumi, lumi ja veelkord lumi! Muust meil siin praegu eriti ei räägitagi, sest lumi on vallutanud kõigi meeled ja keeled ja lisaks sellele halvanud ka liikluse. Eile õhtuses uudistesaates oli ilmateemale pühendatud tervelt esimesed 15 minutit. Õpetati, kuidas libedal teel kõndida (kes ei tea, siis astuda tuleb kergelt jõnksuval sammul, jalad veidi harkis nagu kauboil), uuriti, miks ikkagi rongid ei sõitnud (elektrit andev rööbas oli jääs). Suures plaanis näidati, kuidas üks töömees jääd labidaga rööpalt ära kraapis ja arutati, et see nüüd küll just 21.sajandi tehnika ei paista olevat ja päriti rongiliiklust korraldavatelt meestelt aru. Sõna said perroonil külmetavad inimesed, kes olukorraga just väga rahul polnud (jäädes inglaslikult tagasihoidlikuks oma pahameele väljendamisel) ja näidati statistikat selle kohta, kui palju koole ilma tõttu Londonis suletud oli. Tundus, et ajakirjanikel oli lausa lust seda saadet kokku panna. Uudised toodi justkui kandikul kätte!

Lund hakkas sadama reede hommikul, kui me Robiga kooli jalutasime. Sadu jätkus terve päeva, nii et Roberti kool otsustati 1,5 tundi enne õiget aega sulgeda. Küll on hea, et kõigil tänapäeval mobiiltelefonid ja emailid on, sest teade kooli varasest sulgemisest jõudis kõigini.

Laupäeva hommikul oli lund nii palju, et saime aias lumememmesid ehitada ja lumesõda pidada. Päeval läksime kelgujahile, mis nii lihtne ülesanne polnudki. Kelgud pole siin tavapäraselt just eriti minev kaup, aga kui kord lumi maha tuleb, siis ostetakse ladu kiiresti tühjaks. Meil vedas, sest peale mõnigast otsimist õnnestus meil siiski paar pepualust saada.

Pühapäeval sadas lumele lisa ja me läksime kelgumäele. Mägesid, kust alla lasta, on siin kandis päris palju ja need kõik olid rahvast tulvil. Naersime, et Eestis ei tuleks meil iialgi pähe nii murusele mäele kelgutama minna. Lumi kattis vaevu-vaevu mäge, nii et mäest üles rühkides jätsid jalad pinnasesse suured mudased jäljed. Rahvast see aga ei heidutanud. Kõik lõbutsesid ja rõõmustasid saabunud talve üle. Ja nii ka meie! Ma ei mäletagi ausalt öeldes, millal ma viimati nii uljalt kelgutasin. Vahva oli! Pärast läksime kohvikusse sooja jooki jooma ja tundsime elust mõnu. Lumi on lahe! Isegi, kui seda on vähe ja isegi siis, kui see halvab kogu transpordi.

Olen oma blogis mitmel korral juba kirjutanud sellest, et heategevus on Inglismaal suure au sees ja lapsi harjutatakse selle mõttega juba õige varasest noorusest. Reedel saabus Robi koolist ja teatas, et tal on kotis üks väga tähtis paber, millega tuli midagi teha, aga ta täpselt ei mäleta, mida. Meeles oli tal vaid see, et tal tuleb raha ümbrikusse panna ja see kooli viia. Tuhlasin natuke ta koolikotis ja leidsin sealt ühe siinse heategevusorganisatsiooni NSPCC voldiku. See organisatsioon võitleb laste vastu suunatud vägivalla vastu ja aitab neid, kellele on selline julmus osaks saanud. Voldikus paluti annetusi, et lasele mõeldud hädaabitelefoni elus hoida ja toetada. Raha aga ei tahetud lihtsalt niisama. Robil tuleb raha ise välja teenida. Raha teenimiseks tuleb tal ära õppida kümne sõna kirjapilt. Iga ära õpitud sõna annab 5 punkti ehk 5 penni. Kui tahad eriti tubli olla, siis võid lisaks ära õppida veel viis nö boonus-sõna, mille iga õige kirjapilt annab 10 punkti ehk 10 penni. Kui sõnad on õpitud, siis tuleb test teha ja sealt selgub, mitu punkti laps on saanud. Edasi tuleb paluda headel sõpradel saadud tulemuse alusel annetusi teha. Saadud raha viiakse kaasas oleva ümbrikuga kooli ja laps saab vastavalt kogutud annetustele, kas rohelise, pronksi värvi, hõbedase või kuldse rinnamärgi. Tore idee, aga natuke muidugi tüütu ka, kui kristalselt aus olla (aga seda ma Robile muidugi ei ütle). Samas harjutab see last, et midagi siin ilmas ei saa niisama ja selleks, et midagi saavutada tuleb pingutada. Viis sõna on Robil juba selged, kümme on veel jäänud. Sõnad, mis tal ära õppida tuleb on järgmised:  gold, noodle, calm, chomp, happy, ghost, cheese, gnu, relax, ouch. Boonusena need viis: massive, Neptune, bouncy, dragon, whizz. Punnitame ikka võiduka lõpuni ja korraldame korjanduse. Õilsa eesmärgi nimel võib ju natuke pingutada!

Soojade tervitustega!