Roberti saavutused

Meie lastel algas eile koolivaheaeg. Mul küll puhkust ei ole, aga et Ax ja Robi on suured unekotid, siis jätsin nad eile hommikul rahulikult põõnama, kui ise tööle läksin. Kui koju tagasi jõudsin, siis olid nad vaevalt paar tundi jõudnud üleval olla. Väga mugav kui lapsed sellised hommikused magajad on. Ainuke asi on see, et talvel kipub sellisel juhul päev väga lühikeseks jääma. Sellega seoses tuli mul meelde, et Briti valitsusel on nüüd uus idee, mille kohaselt tuleks suveajale üle minnes kella lausa kahe tunni võrra tagasi keerata. Nii oleks õhtud valgemad, inimesed veedaksid kauem aega väljas ja see tooks turismile tohutult kasu. Hommikud oleksid muidugi selle tõttu pimedamad, aga turistid ju nagunii magavad hommikul. Ma ei tea, kas see plaan läbi läheb, sest paljudele ei istu see kava pimedate hommikute tõttu. Mulle isiklikult meeldiksid Eestimaiselt pikad, valged suveõhtud väga.

Kolmapäeval käisime Kallega Robi koolis arenguvestlusel. Saime jälle uhkusest särada! Õpetaja on Robertist lausa vaimustuses. Ta ei jõudnud ära kiita, kui hästi Robi inglise keel on arenenud. Õpetaja ütles, et Robi pidi juba nii hästi rääkima, et õpetaja unustab vahel lausa ära, et ta pole inglane. Robert pidi alati õhinal kõigest osa võtma ja olema väga õpihimuline. Kõige rohkem pidi Robile meeldima meisterdada ja kui ta midagi valmis saab, siis pidi hea meelega teistele seletama, millega tegu on ja mis sellega teha saab. Nägime ka Robi vihikuid. Inglise keele vihikus on ta viimasel ajal juba hakanud sõnu kirjutama. Täpselt nii nagu meile sügisel räägitigi, kuulmise järgi. Seni puudusid Robi lausetes peaaegu täielikult täishäälikud, aga sellegipoolest oli aru saada, mida ta öelda on tahtnud. Näiteks oli ta kirjutanud lause „ I played with monsters“ (ma mängisin koletistega), aga see oli kirja pandud umbes nii „I pld wt mnstrs“. Täitsa arusaadav ju!? Igal nädalal antakse lastele üks raamat lugemiseks koju. Lugemiseks tegelikult seda nimetada ei saa, sest tegemist on pildiraamatutega, nii et laps peab jutustama, mida ta näeb. Nüüd arvas õpetaja, et Robert on valmis lugema, nii et järgmisel korral antakse Robile koju juba raamat, kus on natuke juttu ka. Robile meeldib väga lugemist harjutada. Talle kingiti jõuludeks vahva sõnadoomino. Kuna ta kõiki tähti juba tunneb, siis ta luges alguses lihtsalt tähti ette ja mina ütlesin, mis sõna kokku tuleb. Korraga käis tal aga nagu klõks peast läbi ja ta hakkas aru saama, et tähtedest tuleb kokku sõna. Lahe on seda avastamisrõõmu näha. Loeb näiteks S I I L, siis ütleb veelkord aeglaselt S I I L ja siis äkitselt hüüab SIIIIIIL!!! See on siil!!! Nii, et ma arvan, et Robi on lugemise harjutamiseks valmis küll. Matemaatikas tegelevad nad hetkel rahadega. Õpivad tundma, milliseid münte on ja siis sätivad neid suuruse järgi ritta. Robi oli sellega ka hästi hakkama saanud. Õpetaja kiitis veel, et Robert on väga osav arvutis. See on huvitav, sest kodus ta eriti arvutist ei huvitu. No ta oskab küll hiirega klikkida jms aga ta ei mängi arvutis peaaegu üldse. Robert on meil viimasel ajal hoopis suur kunstnik. Paberit läheb lausa virnade viisi, sest tal on kogu aeg mingi uus idee, mida joonistada. Vahel on isegi natuke naljakas tema loomeraskusi pealt vaadata, sest kui mõni pilt ei tule päris nii välja nagu ta tahaks, siis on ta päris ahastuses. Nüüd ma olengi vahel pakkunud, et otsime internetist pildi, prindime välja ja siis Robi värvib ära. See talle meeldib ja ta värvib väga hästi. Mulle meeldib, kui laps palju joonistab ja värvib. See on nii hea ja rahulik tegevus. Tuba on muidugi nagu seapesa, sest paberid vedelevad igal pool, aga mis siis. Kaldusin nüüd natuke arenguvestluse teemast kõrvale. Robi on ühesõnaga väga tubli ja õpetaja temaga väga, väga rahul! No ja meie lausa särame õnnest ja uhkusest!

Ma sain endale lõpuks käimiskepid. Otsisin neid juba tükk aega, aga kuna siin pole käimiskeppidega kõndimine eriti populaarne, siis oli neid peaaegu võimatu leida. Pühapäeval sattusin aga meie lemmik outleti poodi TKMaxx ja avastasin, et sealsel spordiriiulil, kõige-kõige taga tolmavadki minu käimiskepid! Hurraaa! Hinnasilti neil küljes polnud. Läksin kassasse ja palusin kassaneiul hind otsida. Neiu helistaski kuhugi ja palus kellelgi uurida, mis võiks olla pimedatele mõeldud keppide hind. Segasin ruttu vahele ja selgitasin, et tegemist pole pimedatele mõeldud keppidega vaid sportimiseks mõeldud käimiskeppidega. Neiu punastas ja vabandas ja esitas oma küsimuse uuesti. Sai vastuse ja teatas mulle tähtsalt, et üks kepp maksab 9 naela. Vastasin, et see ei saa võimalik olla, et neid asju tuleb paaris müüa. Veel veidi selgitusi telefonitsi ja saingi kaks keppi ühe hinnaga! Milline õnn!

Päikest ja õnne ja kõike muud head!

P.S rahva tungival soovil on tänaseks illustreerivaks fotoks pilt minust ja minu uuest soengust!