Tuesday, 3 July 2012

Magus nagu Eesti maasikas

Maasikad, maasikad, maasikad! Mulle hakkas ühel hetkel tunduma, et armsad Eesti sõbrad muust enam ei räägigi, kui peenralt korjatud, värsketest, magusatest, päikesesoojadest maasikatest, mida on nii mõnus põske pista ja mis maitsevad nagu soe suvepäev. Tundsin, kuidas väike kadeduseuss minus pead tõstis ja hüüdis klassikute sõnu laenates „ma olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!“ Olin kuskilt kuulnud, et siin on olemas farmid, mis pakuvad teenust „Pick Your Own“, mis eesti keelde tõlgituna võiks tähendada „Korja Endale Ise“. Minu suureks rõõmuks leidsingi Google abiga pika nimekirja sellistest farmidest, mis kõik lähemal või kaugemal Londonist sellist teenust pakuvad. Farme oli erinevaid. Mõned olid spetsialiseerunud vaid paarile marja- või köögiviljasordile, teistes oli valik laiem. Valisime välja Weybridge lähedal asuva farmi, mis jääb ca 30 minutilise autosõidu kaugusele meie kodust ja kus saab korjata nii maasikaid, tikreid, vaarikaid jm marju, kui ka porgandeid, ube ja teisi köögivilju. Ilm oli päikseline ja mõnus, aga mitte liiga palav, nii et just mõnus väikse korilusega tegelemiseks. Parkla servas seisis teenindusputka, kust said võtta endale korjamiseks vajalikud anumad ja pärast korjatud marjade/köögiviljade eest maksta. Ei saa ka mainimata jätta, et kilo hind oli peaaegu poole odavam, kui poest ostes. Valisime endile sobilikud anumad. Maasikate jaoks suuremad, 3kg mahutavad papist korvikesed ja vaarikate ja tikrite jaoks väiksemad, plastmassist karbikesed ja läksime otsima, kus need peenrad siis asuvad. Imestusel polnud piire, kui meie ees laiusid sajad meetrid peenraid maasikate, vaarikate ja tikritega! Ma ei ole elu seeski nii palju maasikaid näinud. Peenrad lausa punasid punastest marjadest. Peale meie oli seal endale magusat kraami korjamas veel nii mõnigi pere. Paistis, et see ongi lastega perede atraktsioon. Armas oli vaadata, kuidas lapsed olid suurde korvi korjanud umbes viis maasikat ja ühe rabarberi ja kuidas siis vanemad täiesti rahulikult nende eest maksid mõned sendid ja rõõmsalt lahkusid. Ei mingit higimull otsa ees korilust ja nõuet, et korv tuleb täis korjata. Meie muidugi nii tagasihoidlikult ei esinenud ja korjasime oma korvidele ikka kuhjad peale. Kui olime saagi eest tasunud, siis tegime seal samas pikniku, pikutasime heinamaal ja sõime äsja nopitud marju. Maasikad olid võrratud! Täpselt nagu Eestis! Ka vaarikad olid head, aga kõige üllatavamad olid tikrid, mis olid nii magusad, et ei tulnud mõttessegi neist lihtsalt sisu välja imeda ja kest minema sülitada. Need lausa sulasid suus. Peale marjapiknikut korjasime veel natuke porgandeid ja põldube ja siis sõitsime koju. Kogu sellest käigust jäi äärmiselt hea mulje ja ma olen kindel, et lähme veel teinegi kord sinna tagasi. Mõtlesin, et ei tea, kas Eestis oleks sellisel äril mõtet? Järjest rohkem on ju neid inimesi, kellel ei ole enam maal vanaema ja vanaisa, kellel pikad maasikapõllud maja taga laiumas. Ehk oleks isegi huvilisi, kes tahaksid endale head kraami ise noppimas käia? Põllumehele see erilist kulutust juurde ei tooks ja põld saaks nagu võluväel marjadest poole puhtamaks.

Agnese koolis oli eile selline päev, kus lapsed, kes sügisest 7.klassi tulevad (Eesti mõttes 5.klassi), tulid kooliga tutvuma ja veetsid terve päeva erinevates tundides. Agnes ja teised tublid noored hakkavad neile alates sügisest olema mentoriks ja veetsid ka eilse päeva lastele seltsiks olles. Agnes ütles, et neist oli isegi päris palju abi olnud, sest mõnel väiksel lapsel (10.-11.aastased) oli meel härdaks läinud, nii et Agnes sai kohe kevadel toimunud mentorluse kursustel õpitud nippe ära proovida ja lastega vesteldes neil tuju tõsta. Mõtled küll, et 10.aastane laps on juba suur ja asjalik, aga kui ta on terve elu käinud pisikeses koolis, kus on vaid 300 last, kus tal on olnud oma klassiruum ja oma armas mänguväljak kõik need 6 aastat, mis ta koolis on käinud ja kui ta siis äkitselt satub mammutkooli, kus juba ainuüksi ühes aastagrupis on 200 last, siis võib ikka kõhedaks võtta küll. Nii tore, et neil lapsukestel sügisel suured sõbrad ees ootamas on. Niimoodi on ju hoopis kindlam uues koolis alustada.

Ma ei saatnudki täna Robertit kooli. Tegin talle lihtsalt popipäeva. Ta käib küll rõõmsalt koolis, aga ma näen, et ta on pikast kooliaastast väsinud ja mõtlesin, et las parem mõnuleb ühe päeva. Magab kaua ja kui minu tööpäev läbi saab, siis lähme kalamuuseumisse (Londoni Akvaariumisse) ja võib olla ka London Eye’ga sõitma. Oleneb sellest, kui pikk järjekord seal on. Ma arvan, et mitte väga pikk, sest täna sajab vihma. Milline üllatus, kas pole?  Ilmamehed tegid juunist kokkuvõtteid ja leidsid, et selle aasta juuni oli kõigi aegade vihmaseim, s.o 250 aasta kõige vihmasem. Just nii kaua on ilmavaatlusi kirja pandud. Põud on nüüd lõpuks läbi ja ma võiksin voolikuga aeda kasta, aga sellel pole vajadust, sest aed on niigi kastetud. Võiks isegi öelda, et üle ujutatud. Õnneks paistab päike aeg-ajalt pilve vahelt, nii et olukord ei ole vaatamata kõigele siiski lootusetu :)


Kallid, musid, pikad paid!

8 comments:

Anonymous said...

Küll sina ikka leiad klassikuid! Mõtlesin, et mis sa ajad, aga täpselt nii see ongi, ametlikult klassikaks kuulutatud.
Korilus on igati lahe, eriti kui võid oma suva järgi pingutada. Kas põllud olid taraga piiratu? Ma ei tea, kas meil usaldataks võõraid vagude vahele trampima? Mamma küll omal ajal korjas meile ise marju.
Axi mentorlus on igati tubli ettevõtmine. Küsi, kas ta Robi lohutamisel oma õpitud tarkusi ka kasutab. Praegu mõtlen, et ta sai Robi suurepäraselt magama,kui teie reisil olite.
Veel üks mõte, et lapsel ei tohi tõesti koolis ühtegi muret olla.No kuidas sa õpetaja juttu jälgid, kui kogu aeg pabistad, et äkki ei oska vahetunnil teise klassiruumi või vetsu minna? See on sama, kui loengul istudes kahtled, kas triikraud sai ikka välja lülitatud?
Küll on tore, et sul tuleb varsti suvevaheaeg!
Soojad tervitused kõigile!
Eva sõber

Eva ja CO said...

Eva sõber - nii lõbus, et Sa selle klassiku lause lausa netist järele uurisid. Hea, et see ikka olemas on. Muidu oleks veel piinlik olnud ;)
Mulle ka meeldib korilusega tegeleda ja eriti siis, kui seda ei pea sunniviisiliselt, siht silme ees tegema. Põld taraga piiratud polnud. Oli vaid hekk. Ma isegi mõtlesin seal korjates, et oskamatult maasikaid tirides võid ju taimele liiga teha. Aga paistis, et omanikke see ei heiduta, sest mingit koriluse juhendit seal polnud. Inglaste värk, milleks tühjast tüli teha. Nagunii on taimi palju. Kõiki vast ikka ära ei äestata :)
Agnes Robiga suheldes oma õpitud tarkusi kasutanud pole. Neil tuleb see suhtlemine vist loomulikust intelligentsist omavahel hästi välja :)
Sinu mõtted kooli osas olid väga õiged. Sellised pealtnäha pisiasjad võivad väga segavaks faktoriks olla. Sama kehtib ka uuele töökohale asudes. Mitte, et nutta tihkuma hakkaks, kui kohe kempsu üles ei leia, aga no ikkagi on alguses selline kohmetu tunne, sest ei tea, kuidas on kombeks näiteks lõunat süüa või kuhu toidujäätmed pannakse jne.
Suvevaheaja üle on mul ka tohutu hea meel. 9 päeva veel ja siis kohtume juba Elva aias! Hurraaa!
Tohutult tervitusi!

Juc said...

Tere maasikasuve-Eva ja kõik teised maasikasõbrad! Nii tore, et korilusega tegelesite, meil Luxis on ka sellised kohad täitsa olemas, aga meid pole ju suviti kohal. Sügisel jääb veel vaid üle kraavis põldmarju korjata ja seda me plaanime kindlasti jälle teha ka. :) Ax on jube tubli, et ta mentoriks hakkas, hea kogemus jälle ja väikestele nii kasulik abi uuel kooliaastal! Robi popipäev oli ka superhea mõte, las laps ikka puhkab, Eesti laste geneetiline kood ei näe ette nii noorelt sellist karmi koolikorda :). Varsti juba näemeeeeee!

Eva ja CO said...

Juc - tere, tere maasika-Juc! Sellised koriluse kohad on tõesti toredad. Eriti, kui oma põldu kuskilt võtta pole. Kraavipervelt põldmarju korjata on ka tore. Kui me Eestis elasime, siis käisime sügiseti Matsalu kandis kraavipervedel põldmarjal. Siin saab neid pargis nosida, aga eriti rammusad marjad kasvavad raudtee ääres, aga sinna ei pääse kahjuks ligi.
Mul on ka väga hea meel selle üle, et Agnes mentorlusega tegelema hakkas. Tore on head teha!
See oli Sul nii hea lause, et Eesti laste geneetiline kood ei näe ette nii noorelt sellist karmi koolikorda :) On vist jah nii. Popipäev oli igati mõnus ja kulus marjaks ära. Nüüd loeme juba päevi, millal Eestisse lähme :) Kõigest neli koolipäeva veel ongi jäänud!

killuke said...

Kanadas on ka sellised korja-ise-farmid väga levinud. Kui lapsed väiksemad, käisime rohkem, nüüd enam mitte eriti (viimati õnu korjamas). Hinna poolest tuleb tihtipeale poest ostes odavam, kahjuks. Tegime ikka lihtsalt lõbu pärast ja muidugi ei ole vaja ka mõistatada, kust marjad pärit on :)

Vanemate lubatud popipäevadega olen väga nõus. Tegin aegajalt lastele ka seda :) Koolis jõuab maa ja ilm käia, aga koos lastega aeg saab ju nii kiiresti otsa.

Eva ja CO said...

killuke - õunu võiks küll sügise poole isegi korjama minna. Robert hekseldaks neid vist hommikust õhtuni, kui ainult oleks pidevalt õuna, mida hekseldada :) Veider, et teie isekorjamise farmis hinnad kallimad on, kui poes. Samas jälle muidugi tead, mille eest maksad.
Mul on nii hea meel, et sa poipäevade osas minuga ühel arvamsusel oled. Ma leian ka, et kui laps on ikka tubli, siis võib talle vahel ühe erapäeva lubada ja talle oma täistähelepanu pühendada.

katrinliias said...

Hei! Tulin just Tartust ja turg lokkab maasikatest, samuti siin Porvoos. Aga mina olen 2 korda metsamaasikal käinud, neid on sel aastal ka üsna ohtralt, ja mustikaid saab ka juba süüa päikeselisematel kohtadel. Aga need ´´picki ise`´ farmid inglismaal küll tore leid. Mulle kohe Londoni juures nii meeldib see et majade juurde kuulub enamasti ka aed kasvuhoone, grilliplatsi ja patioga. Wickhamis oli nii mõnus kasvuhoonest tilli ja basiilikut ja aiast rosmariini näpsata, kui Ivo köögis pannidega õiendas. Minu unistus!!! Aga mina tean Tartu lähedal Maramaa talu, kust ise korjata saab, mu tuttavad on seal iga suvi platsis.
Lapsed on teil küll tõesti tublid ja andekad, aga pole ka imestada - (käbi kännu teema, hahaa!).Robi on minu meelest super oma loomamaalingute ja kirjanduslike etteastetega, sellisele tublile poisile kulub popipäev igati marjaks. Minu lapsed said neid omal ajal ka, meil üks kindel popp oli peale Cannesi festivali öiseid ülevalolekuid ja nüüdseks on mõlematel poistel väga hea filmimaitse :) Kaunist suve jätku Eestimaal ja palju tervitusi!

Eva ja CO said...

Katrin - heihei! Küll on tore, et maasikaid sellel aastal palju on. Lähen kindlasti Eestis olles turule ja ostan kohe suure kuhja. Metsmaasikaid pole aga enam mitu aastat saanud korjata. Nüüd jõuame päris õigel ajal Eestisse, et minna metsa ja lagendikule neid otsima. Vahva! Kogume talveks vitamiine! Hea teada, et Tartu kandis ise korjamise talu on. Jätan meelde!
Londonis on jah see tore asi, et inimestel on väiksed aiad, kus nad potipõllumajandusega tegelevad. Meil kasvuhoonet pole, aga väike ürdiaed on küll. Mõnus on minna sinna toidu peale rohelist lõikama.
Oh, Sind meelitajat! Aitäh kiitmast! Teie Cannesi filmifestivali järgsed popipäevad kõlavad nii toredasti. Poistel on sellest ajast kindlasti hea mälestus ja lisaboonuseks hea filmimaitse! Oled üks tubli emme :)
Mõnusat suve ja palju tervitusi!