Juba üle kuu aja vallutasid
poode punased klounininad ja klounininasid kandvate nägudega T-särgid. Inimesed
ostsid ninasid ja särke ja tundsid ennast hästi. Mul võttis ikka aeg, et aru
saada, mis asjaga tegemist on. Kui aus olla, siis ei ole klounininad just minu
lemmik ehe näos ja need pluusid tundusid suisa tobedad ja ostma just ei
kutsunud. Vaatasin neid asju ja aru ei saanud, mis jama see on? Nutikam lugeja
arvab juba kindlasti ära, et tegemist oli järjekordse heategevusliku üritusega. Ettevõtmine kannab nime „Red Nose
Day“ (e.k Punase Nina Päev), mida korraldab organisatsioon nimega Comic Relief ja seda juba 25 aastat.
Idee on läbi nalja tegemise heategevuseks raha koguda. Raha kogutakse
spetsiaalsete toodete müügist (ninad ja pluusid ja muu pudi-padi), £1 naelasest
vabatahtlikust annetusest paljude poodide kassas enne summa maksmist, korjandustest,
mis leiavad aset koolides ja töökohtadel ja telešõul, kuhu helistades saavad
inimesed raha annetada.
Sellel aastal toimus Red
Nose Day 15.märtsil ehk eelmisel reedel. Agnese ja Roberti koolid võtsid ka
üritusest osa. Lapsed võisid kooli minna punased ninad peas ja koolivormi
asemel võis kanda oma riideid. Soovitatavalt midagi punast. Mõlemas koolis
toimusid koogimüügid, mille tulu läks Comic Relief’le ja muidugi tuli tasuda ka
£1 või £2 selle eest, et sa koolivormita kooli läksid. See raha läks jälle
heategevuseks. Agnese kool oli naljategemise veel eriti tõsiselt ette võtnud,
sest lapsed võisid £1.50 tasu eest õpetajaid vahtu täis papptaldrikuga visata.
Ax ütles, et kõik õpetajad sellest aktsioonist osa ei võtnud, aga uljaid
õpetajaid leidus piisavalt, et kena summa kokku koguda. Ma ikka imestan
brittide huumorimeele üle. Kas Eestis tuleks see üldse kõne allagi, et õpetajad
laseks lastel ennast taldrikutäie vahuga loopida? Ax kedagi ei pildunud, sest
need õpetajad, keda ta oleks hea meelega visanud, ei olnud sellest möllust osa
võtnud.
Kogu ürituse kulminatsioon
saabubki õhtuse BBC korraldatud telešõuga, kus kuulsused nalja viskavad,
jaburdusi teevad ja muidugi innustavad inimesi võimalikult palju helistama, et
raha koguda. Selle aasta saate kõige pöörasem nali oli see, et laulja Jessie J
lõikas otse eetris oma pikad, tagumikuni ulatunud juuksed nulli. Mida kõike
heategevuse nimel ei tehta?! Praeguseks hetkeks on kogutud juba uskumatu summa 75
107 850 naela!
Mõni aeg tagasi käisime
Roberti koolis arenguvestlusel. Ma olen tahtnud sellest juba tükk aega
kirjutada, aga kogu aeg on nii palju muid teemasid, nii et see on tahaplaanile
jäänud. Mulle meeldib Robi arenguvestlustel käia, sest see on minu ainuke
võimalus tema vihikuid näha. Talle antakse küll igal nädalal ka koduseid töid,
aga see on ainult tilk meres võrreldes sellega, mis nad tegelikult seal koolis
teevad. Matemaatika vihik pani mind taaskord silmi pööritama. Uskumatu, mida
nad seal teevad? Näiteks sellised arvutused 78 + ? = 100 Ikka päris raske minu
meelest 6-aastastele. Või siis kordinaat-teljestik, kus neil tuli leida punkt,
siis juhendi järgi astuda paar ruutu põhja poole ja siis kolm sammu ida poole
ja leida see punkt, kuhu ta siis niimoodi jõudis ja see kirja panna. Huvitav,
et Robi pole kunagi kurtnud, et mata raske on või igav ja õpetaja kinnitas ka,
et Robi asub alati suure elevusega asja kallale, ükskõik mis teema siis
parajasti käsil ka poleks. Mulle tundubki, et nad õpetavad neid asju lastele
kuidagi nii kergelt ja arusaadavalt, et see ei tekitagi lastes tõrget, et
issakene, ma ei oska/ei saa/ei taha.
Inglise keeles kirjutavad
nad praegu kirjandeid, üritades kasutada võimalikult palju huvitavaid sõnu ja
erinevaid lause alguseid. Ükskord oligi Robil kodune töö, kus tal tuli kirjutada
jutuke. Talle anti koolist pilt, kus peal oli džungel, palju loomi ja taimi ja
ta pidi selle kohta jutu kirjutama. Õpetaja oli kirjutanud, et tuleb kasutada
"powerful words" (e.k võimsad sõnad). Ma küsisin Robilt, et mis need
powerful words siis on. Robi ütles, et ta toob mulle näite ja hakkas seletama:
"No kui ma ütlen sulle, et "Seal seisis mees", siis on see ju
kole igav ja ei ütle sulle mitte midagi. Aga kui ma ütlen, et "Suure puu all seisis üks vaga
paks mees, kellel olid hirmus suured vuntsid ja lontis püksid", siis on
see ju palju huvitavam". Mulle tundub, et õpetaja seletab lastele asju
tõesti hästi ja nii, et nad aru saavad.
Õpetaja kiitis Roberti
õigekirja ja et vigu tuleb aina vähem ette. Eks seda seletab ka asjaolu, et
Robi on viimasel ajal palju paremini lugema hakanud ja lausa naudib lugemist.
Õpetaja pani aga südamele, et otsekõne märgid ei tule Robil veel alati päris
õigesti välja (!), et neid tuleks harjutada. Loorberitele puhkama jäämisest
pole juttugi! Oled küll tubli, aga alati saab olla natuke veel tublim ;) Tegelikult
mulle see mõtteviis täitsa meeldib. Eriti, et see innustamine käib kuidagi
rahulikult ja rõõmuga.
See on minu viimane
töönädal FOCUSes. Imelik mõelda lausa. Olen kurb ja rõõmus korraga. Me kolime
küll Eestisse alles kahe kuu pärast (või isegi natuke vähem kui 2 kuu pärast),
aga et meil on enne nii palju plaane ja et asjad vajavad sorteerimist, siis ma otsustasin
selle nädalaga oma siinsele tööle punkti panna. Kolm aastat lendas nagu
linnutiivul!
Üldse hakkab meil nüüd
olema palju „viimaseid“. Eile oli Roberti viimane jalkatrenn. Ma ei hakanud
teda enam kevadiseks hooajaks kirja panema, sest ta saaks sellest kohal käia
vaid paaril nädalal. Treener oli tal võimas, pikka kasvu, kiilaspäine mustanahaline
mees. Selline tõeline jalgpallur. Uhke oli teda vaadata poistekarja juhendamas.
Ta kiitis väga Robertit. Ütles, et Robi on väga andekas jalgpallur, kiire ja
osav ja ülimalt sõnakuulelik ja et tema treener olla on lausa rõõm. Ta avaldas
lootust, et ehk puhub Robi kunagi Eesti jalgpallile hinge sisse. Tore oleks!
Meie elu võtab nüüd meeletu
hoo sisse, sest veel enne, kui me päriseks Eestisse tagasi kolime, ootab meid
ees palju põnevat nii Eestis, Šotimaal, Inglismaal kui ka Hispaanias. Nii, et
ma nüüd ei teagi, kuidas ja millal ma oma blogilugusid postitama hakkan.
Ilmselt siis, kui aega on. Järgmine nädal jääb kindlasti vahele, sest siis
oleme Eestis. Hoidke Robile kooliküpsuse testiks pöialt! Ma usun, et kõik läheb
hästi, aga tagavara pöidlahoidjad kuluvad alati marjaks ära ;)
Olge rõõmsad!