Tuesday, 19 March 2013

Nalja nabani



Juba üle kuu aja vallutasid poode punased klounininad ja klounininasid kandvate nägudega T-särgid. Inimesed ostsid ninasid ja särke ja tundsid ennast hästi. Mul võttis ikka aeg, et aru saada, mis asjaga tegemist on. Kui aus olla, siis ei ole klounininad just minu lemmik ehe näos ja need pluusid tundusid suisa tobedad ja ostma just ei kutsunud. Vaatasin neid asju ja aru ei saanud, mis jama see on? Nutikam lugeja arvab juba kindlasti ära, et tegemist oli järjekordse heategevusliku üritusega. Ettevõtmine kannab nime „Red Nose Day“ (e.k Punase Nina Päev), mida korraldab organisatsioon nimega Comic Relief ja seda juba 25 aastat. Idee on läbi nalja tegemise heategevuseks raha koguda. Raha kogutakse spetsiaalsete toodete müügist (ninad ja pluusid ja muu pudi-padi), £1 naelasest vabatahtlikust annetusest paljude poodide kassas enne summa maksmist, korjandustest, mis leiavad aset koolides ja töökohtadel ja telešõul, kuhu helistades saavad inimesed raha annetada.
Sellel aastal toimus Red Nose Day 15.märtsil ehk eelmisel reedel. Agnese ja Roberti koolid võtsid ka üritusest osa. Lapsed võisid kooli minna punased ninad peas ja koolivormi asemel võis kanda oma riideid. Soovitatavalt midagi punast. Mõlemas koolis toimusid koogimüügid, mille tulu läks Comic Relief’le ja muidugi tuli tasuda ka £1 või £2 selle eest, et sa koolivormita kooli läksid. See raha läks jälle heategevuseks. Agnese kool oli naljategemise veel eriti tõsiselt ette võtnud, sest lapsed võisid £1.50 tasu eest õpetajaid vahtu täis papptaldrikuga visata. Ax ütles, et kõik õpetajad sellest aktsioonist osa ei võtnud, aga uljaid õpetajaid leidus piisavalt, et kena summa kokku koguda. Ma ikka imestan brittide huumorimeele üle. Kas Eestis tuleks see üldse kõne allagi, et õpetajad laseks lastel ennast taldrikutäie vahuga loopida? Ax kedagi ei pildunud, sest need õpetajad, keda ta oleks hea meelega visanud, ei olnud sellest möllust osa võtnud.
Kogu ürituse kulminatsioon saabubki õhtuse BBC korraldatud telešõuga, kus kuulsused nalja viskavad, jaburdusi teevad ja muidugi innustavad inimesi võimalikult palju helistama, et raha koguda. Selle aasta saate kõige pöörasem nali oli see, et laulja Jessie J lõikas otse eetris oma pikad, tagumikuni ulatunud juuksed nulli. Mida kõike heategevuse nimel ei tehta?! Praeguseks hetkeks on kogutud juba uskumatu summa 75 107 850 naela!

Mõni aeg tagasi käisime Roberti koolis arenguvestlusel. Ma olen tahtnud sellest juba tükk aega kirjutada, aga kogu aeg on nii palju muid teemasid, nii et see on tahaplaanile jäänud. Mulle meeldib Robi arenguvestlustel käia, sest see on minu ainuke võimalus tema vihikuid näha. Talle antakse küll igal nädalal ka koduseid töid, aga see on ainult tilk meres võrreldes sellega, mis nad tegelikult seal koolis teevad. Matemaatika vihik pani mind taaskord silmi pööritama. Uskumatu, mida nad seal teevad? Näiteks sellised arvutused 78 + ? = 100 Ikka päris raske minu meelest 6-aastastele. Või siis kordinaat-teljestik, kus neil tuli leida punkt, siis juhendi järgi astuda paar ruutu põhja poole ja siis kolm sammu ida poole ja leida see punkt, kuhu ta siis niimoodi jõudis ja see kirja panna. Huvitav, et Robi pole kunagi kurtnud, et mata raske on või igav ja õpetaja kinnitas ka, et Robi asub alati suure elevusega asja kallale, ükskõik mis teema siis parajasti käsil ka poleks. Mulle tundubki, et nad õpetavad neid asju lastele kuidagi nii kergelt ja arusaadavalt, et see ei tekitagi lastes tõrget, et issakene, ma ei oska/ei saa/ei taha.
Inglise keeles kirjutavad nad praegu kirjandeid, üritades kasutada võimalikult palju huvitavaid sõnu ja erinevaid lause alguseid. Ükskord oligi Robil kodune töö, kus tal tuli kirjutada jutuke. Talle anti koolist pilt, kus peal oli džungel, palju loomi ja taimi ja ta pidi selle kohta jutu kirjutama. Õpetaja oli kirjutanud, et tuleb kasutada "powerful words" (e.k võimsad sõnad). Ma küsisin Robilt, et mis need powerful words siis on. Robi ütles, et ta toob mulle näite ja hakkas seletama: "No kui ma ütlen sulle, et "Seal seisis mees", siis on see ju kole igav ja ei ütle sulle mitte midagi. Aga kui ma  ütlen, et "Suure puu all seisis üks vaga paks mees, kellel olid hirmus suured vuntsid ja lontis püksid", siis on see ju palju huvitavam". Mulle tundub, et õpetaja seletab lastele asju tõesti hästi ja nii, et nad aru saavad.
Õpetaja kiitis Roberti õigekirja ja et vigu tuleb aina vähem ette. Eks seda seletab ka asjaolu, et Robi on viimasel ajal palju paremini lugema hakanud ja lausa naudib lugemist. Õpetaja pani aga südamele, et otsekõne märgid ei tule Robil veel alati päris õigesti välja (!), et neid tuleks harjutada. Loorberitele puhkama jäämisest pole juttugi! Oled küll tubli, aga alati saab olla natuke veel tublim ;) Tegelikult mulle see mõtteviis täitsa meeldib. Eriti, et see innustamine käib kuidagi rahulikult ja rõõmuga.

See on minu viimane töönädal FOCUSes. Imelik mõelda lausa. Olen kurb ja rõõmus korraga. Me kolime küll Eestisse alles kahe kuu pärast (või isegi natuke vähem kui 2 kuu pärast), aga et meil on enne nii palju plaane ja et asjad vajavad sorteerimist, siis ma otsustasin selle nädalaga oma siinsele tööle punkti panna. Kolm aastat lendas nagu linnutiivul!
Üldse hakkab meil nüüd olema palju „viimaseid“. Eile oli Roberti viimane jalkatrenn. Ma ei hakanud teda enam kevadiseks hooajaks kirja panema, sest ta saaks sellest kohal käia vaid paaril nädalal. Treener oli tal võimas, pikka kasvu, kiilaspäine mustanahaline mees. Selline tõeline jalgpallur. Uhke oli teda vaadata poistekarja juhendamas. Ta kiitis väga Robertit. Ütles, et Robi on väga andekas jalgpallur, kiire ja osav ja ülimalt sõnakuulelik ja et tema treener olla on lausa rõõm. Ta avaldas lootust, et ehk puhub Robi kunagi Eesti jalgpallile hinge sisse. Tore oleks!

Meie elu võtab nüüd meeletu hoo sisse, sest veel enne, kui me päriseks Eestisse tagasi kolime, ootab meid ees palju põnevat nii Eestis, Šotimaal, Inglismaal kui ka Hispaanias. Nii, et ma nüüd ei teagi, kuidas ja millal ma oma blogilugusid postitama hakkan. Ilmselt siis, kui aega on. Järgmine nädal jääb kindlasti vahele, sest siis oleme Eestis. Hoidke Robile kooliküpsuse testiks pöialt! Ma usun, et kõik läheb hästi, aga tagavara pöidlahoidjad kuluvad alati marjaks ära ;)


Olge rõõmsad!


11 comments:

Tikker said...

Mina jäin hoopis kurvaks. Siis ei saagi ju varsti enam su blogi lugeda!

Eva ja CO said...

Tikker - nii armas oled! Kahjuks jah lõppeb meie Londoni-blogi varsti ära. Aga kes teab? Võib olla kolime kunagi kuhugi mujale ja siis saab alguse uus "Eva & CO ..." blogi :) Iga lõpp on ju millegi uue algus. Eestis ma blogi pidama ei hakka. Olen mõelnud, et ehk kunagi sügisel kirjutan veel ühe loo siia sellest, kuidas meil sisseelamine on läinud, aga päris kindel ma selles pole. Elame näeme!
Sinu blogil hoian aga silma ikka peal! Kui minu blogi enam pole, siis kohtume seal :)

Jane said...

See heategevuseks korjatud summa on tõesti aukartust äratav. Loodame, et selle rahaga saab siis ka palju head korda saadetud.
Mis aga puutub kooli ja matemaatikasse, siis sain eelmisel nädalal kreepsud kui laps tuli koju ja tetas, et mata on nõme ja ta ei saa millestki aru. Vaatasin siis vihikusse ja pidin ära minestama. Ülesanne oli sadade omavahel korrutamises. Pean mainima, et Eesti kooliprogramm jõudis alles nüüd korrutamise õppimiseni ehk siis nagu alati alustatakse 1x1 jne. Ime ka, et laps aru ei saa :D
Ja nagu oleks veel vähe olnud siis need omavahel tehtud korrutised olid nii pandud paberile, et igast reast üks number puudu, ehk keeruline isegi mu 6,klassi lapsele. Täiesti hull, mida siin nii väikesed tegema peavad juba.

Sulle aga edu otste kokkutõmbamisel. Kahju on muidugi. Olen juba harjunud su blogisse piiluma , kas midagi uut on lugeda. Ja seda kokkuvõtet kunagi kolimisest ja muljetest ootan kohe 100%.

Jane ja pesakond

Anonymous said...

Tervitused viimasel talvepäeval - homme algab kevad! Loodetavasti saab sellest ka Ilmataat lõpuks innustust.
Brittide naljasoon ajab lihtsalt naerma!Nii lõbus, et kõik hooga kaasa löövad.Meil ei kujuta tõesti ette, et õpetajad ennast vahuga loopida lubaksid. Aga mine sa tea, Eesti inimesed on arenguvõimelised ja alati nõus mujalt maailmast snitti võtma.Elu võiks ju pisut lõbusamaks teha küll.
Robi üle on hea meel. Sa katsu välja uurida, kas ikka kõik lapsed nii nutikad on? Äkki on Robi ainuke imelaps, kes nii hästi matat jagab?
Ausalt öeldes on isegi minul kahju, kui teisipäevane järjejutt ära jääb, aga see on ka ainuke miinus teie tagasitulemise rõõmu juures.
Kallistan! Eva sõber

Alice said...

Jah, siisn osatakse ja tehakse väga palju heategevuseks. Alles Novembris oli üks teine siinne suur heategevus kampaania Children In Need ja eelmisel aastal koguti kõigi aegade suurim summa £26 757 446. Punase nina päevaga aga koguti ka eelmisel aastal üle 74 miljoni naela.
Mis minu arvates veel kõige rohkem imestamist väärt on on see, et praegu ju tegelikult on inimestel endil rasked ajad. Kütus on kallis, toit on kallis kõik on kallis, paljudel ei ole tööd ja paljud pered peavad väga kokkuhoidlikud olema, et igapäeva elu elada SAMAS aga annetatakse nii palju raha heategevusse.
Nii ilus ja tore, et inimestel jätkub südant ka siis kui neil endil on rasked ajad.

Robi on tõesti tubli poiss ja ma oleks nii õnnelik kui ka Greta kool osutuks nii heaks kui RObi oma. Eriti meeldib mulle see, et lapsi innustatakse õppima ja paremate tulemusteni pürgima ka siis kui nad juba niigi tublid on. Paljudes koolides jäävad just need andekamad ja õppi himulisemad lapsed tagaplaanile kuna palju rohkem tähelepanu nõuavad need lapsed kes teistest maas.

Mul saab ka väga kahju olema, et te varsti siis blogi maailmast lahkute. Mulle nii meeldib lugeda kuidas te pere Inglismaad avastanud on mis sest, et mulle siin ju juba kõik tuttav ja kodune :)

Igal juhul sõrmed pöidlasse Robile ja varsti näeme :)

Eva ja CO said...

Jane - ma loodan ka, et kogutud summa eest midagi eriti head korda saadetakse.
Vaene Gretel ja tema matemaatika. Selline asi ajab ikka tuju ära küll. Prantsusmaal minnakse ka ilmselt palju varem kooli, kui Eestis ja sellest siis ka see suur tasemevahe. Robi korrutab siin ju ka juba 2, 5, 10 ja 11-ga ja ta on alles 6-aastane. Mul on tunne, et umbes 4-5.klassiks jõuavad Eesti lapsed siinsele tasemele järele ja siis ei ole enam vahet. Sa peaksid ilmselt õpetajaga rääkima ja arutama, et kuidas Gretel ruttu järje peale aidata.
Aitäh otste kokkutõmbamiseks edu soovimast. Seda läheb vaja tõesti. Ikka uskumatu, kui palju asju koguneb lühikese ajaga. Ja ma arvan, et ju ma selle lõpuloo ükskord Eestis olles ikka ära kirjutan. Endalgi ehk kunagi huvitav lugeda.
Tervitused Sulle ja Su pesakonnale!

Eva sõber - head kevadet! Talv saigi läbi! Oleks tõesti viimane aeg, et ilmataat ka sellest lõpuks aru saaks.
Britid on tõepoolest maru lahedad oma naljadega ja ei väsi üllatamast.
Oleks ju uhke arvata, et Robi on mingi imelaps, aga tegelikult ma seda ei usu. Tundub, et matemaatika istub talle väga hästi küll, aga samas pusivad teised samu asju teha, nii et ma ei usu, et nende tasemel väga suurt vahet on. Huvi pärast võiks ju õpetaja käest uurida.
Nii armas, et teisipäevast järjejuttu igatsema hakkad :) Aga nagu Sa ütlesid, siis on see vaid üks miinus muu rõõmu juures!
Juba ülehomme kallistan Sind päriselt! Juhei! See on lahe!

Alice - see on tõesti super, et vaatamata sellele, et enamus inimesi siin just rahas ei suple, leitakse ikka see nael või paar, heategevusele. Eks see ole siinsele rahvale maast ja madalast sisse harjutatud. Vaata kasvõi neid koolegi? Üks heategevusüritus ajab teist taga ja kõik löövad rõõmuga kaasa. Võib olla on kunagi Eestis ka niimoodi? Tore oleks!
Sul on jäänud vist veel nädalake kannatust ja siis on Greta kool teada. Minu pöial on pihus! Loodan, et ta saab just sellisesse kooli, mis talle kõige paremini sobib!
Aitäh, et Robile pöialt hoiad!
Nii tore, et Sulle meie blogi lugeda meeldib. Hea on aga see, et kuigi blogimaailmast ma lahkun, siis päris maailmasse jään ikka alles :)
Kaunist kevade jätkumist! Varsti näeme!

Juc said...

Jeerum, kui palju raha nende ninadega kokku aeti. Vinge. Ja minu meelest olete te leidnud jumala coolid t-särgi eksemplarid heategevuseks! Robi kooli uudiseid olen küll juba varem kuulnud, aga ei väsi ahhetamast. Lugesin jälle tervele perel selle osa ette. Robil hakkab kahjuks ikka väga igav siin koolis, selles olen ma kindel. Vähemalt matas küll. Ja tore, et te reisima lähete veel sel kevadel, siis saan ma ka natuke reisitunnet, ise saan ju hetkel ainult titemaal reisida, aga ma ei kurda, see on ka vahelduseks põnev! Ülehomseniiiii!

Eva ja CO said...

Juc - see on tõesti täiesti pöörane summa, mis selle punaste ninade aktsiooniga kokku on kogutud. Tore on mõelda, et murdosa sellest on meie annetatud :) Lahe, et Sulle need T-särgid meeldisid. Valik oli raske, sest valida palju polnud :)
Karta on, et Robil alguses koolis igav hakkab olema. Õnneks on palju trenne ja muid tegevusi, mis ta vaimu loodetavasti virge hoiavad!
Sinu titemaa reisid on kindlasti sama põnevad, kui meid ees ootavad seiklused. Aga hea meelega võtan su meie reisidele blogi abil "kaasa"
Veel paar tundi ja ma saan hõisata, et homme näeme!!!! Lahe, lahe, lahe!

killuke said...

See heategevuse nimel igat sorti ettevõtmised on ka siin kuum sõna (Torontos on tulemas näiteks iga-aastane heategevuslik maailma kõrgeima torni otsa trepist ülesminemine). Ja kuidagi loomulikult võetakse seda, kas osalemise või toetamise poolest.
Robi on tõesti tubli-tubli! Ja saab kindlasti Eestiski sama hästi hakkama.
Ainult kurb, kui rohkem enam ei saa Sinu pere tegemistel silma peal hoida. Ühelt poolt saan aru, sest Eestis elades ei peaks ma suure tõenäosusega ka blogi (kuigi nüüd Eestisse kolides vist ikka jätkaks kõigi nende pärast, kes siia jäävad :). Aga teisalt olen tänu Eestis elavatele blogipidajatele sealse eluga palju rohkem kursis kui kunagi varem! Üks asi on oma sõprade-pere käest muljeid saada, teine erinevate inimeste vaatenurki jälgida.
Mis iganes Sa otsustad teha, loodan, et teil kõigil edaspidi ainult hästi läheb!

Eva ja CO said...

killuke - nii tore, et maailmas nii palju heategevusega tegeletakse. Mulle tundub, et heategevuse eesmärgil võib ükskõik mida teha. No kasvõi see teie trepist jookski. Päris veider idee, kui mõtlema hakata.
Suur aitäh kõigi heade soovide eest!
Tead, kui veider. Ma olen juba kahel ööl unes Sind näinud. Esimene kord nägin, et tulime oma perega teie perele külla ja teine kord nägin, et Sul sündisid kaksikud pojad ja Sa uurisid, kas ma saaksin Roberti beebiriided Sulle Kanadasse saata. No nii naljakas lausa! Oled mul millegipärast vist väga mõtteis :)
Hästi palju tervitusi ja häid soove Sulle ja Su perele!

killuke said...

Aitäh tervituste eest! Kummaline, et ma Su unenägudes figureerin, vist sellepärast ma ise eriti und ei näegi, et käin teiste omades seiklemas :) Aga see küllatulek võib ju väga vabalt teoks saada (Kanadas on küllaga, mida avastada!), kuigi kaksikutest võin nüüd küll ainult oma laste puhul unistada ;)