Tuesday 20 November 2012

Keeruline keel



Täna on jälle selline teisipäev, kus ma sõidan tööle ja kirjutan oma lugu rongis. Täna kahjuks ühtegi põnevat seminari FOCUSes toimumas pole. Vahetasin oma tööpäevad ära hoopis sellepärast, et neljapäeva päeval toimub Axi koolis arenguvestlus, millest ma ei taha mingi hinna eest loobuda. Agnese õpetajaga kohtumised mõjuvad mulle alati väga tujutõstvalt :) Samuti nagu ka Roberti õpetajaga kohtumised. Küll ma olen ikka õnnelik, et mul sellised lahedad lapsed on! 

Robertile antakse viimasel ajal aina enam õppida. Tundub, et koolis lulli löömine hakkab üha enam õppimise vastu vahetatud saama. Igal nädalal peab Robi kodus lugema ära kaks raamatut. Raamatud on muidugi suurte piltidega ja teksti pole lehel väga palju, aga et kummaski raamatus on lehti üle 20, siis võtab nende läbi lugemine ikka parajalt aega. Robi loeb küll juba aina paremini. Kirjutamisega on aga nii, et kui ta hoogu satub, siis ei ole õigekirjast enam ei sooja ega külma, nii et aeg-ajalt on tema tekste lugeda umbes sama hea kui salakirja deshifreerida. Kui Robil aga aega on ja mõte parajasti liiga kiiresti ei torma, siis tulevad sõnad päris õigesti välja. Ma olen nüüd Robiga inglise keelt lugedes/õppides tähele hakanud panema, kui palju eri mooduseid tähtede hääldamisel on ja kui palju need lapses segadust võivad tekitada. Võtke või näiteks sõnad "like" (hääldus LAIK) ja "night" (hääldus NAIT). AI hääldub täpselt ühtemoodi, aga kirjapilt on täiesti erinev. Ma ei ole ausalt öeldes kunagi nii pingsalt inglise keele häälduse peale mõelnud. Mina lihtsalt õppisin koolis, et like kirjutatakse nii ja night kirjutatakse naa ja hääldus on selline ja oligi kogu lugu. Vaene Robi aga räägib ju iga päev seda keelt ja kui siis tuleb hakata seda kirja panema, siis tekkib suur segadus.  Selle nädala koduseks tööks oli Robil peale lugemise veel kahe A4 lehe jagu kellaaegade õige kirja panek (see oli lihtne) ja siis veel 28 sõna, mis tuli mineviku vormis kirja panna (mitte nii lihtne). Lugesin tööülesannet ja sain jälle targemaks! Võiks isegi öelda, et ma sain ühe reegli võrra targemaks. Tavaliselt kehtib ju reegel, et kui sõna on minevikus, siis liidad sellele lihtsalt tähed -ed (või -d). See on loogiline, arusaadav ja kõigile teada. Reegel, mis minule uudiseks oli, oli selline: kui eeviimane täht sõnas on täishäälik ja viimane kaashäälik, siis tuleb see viimane kaashäälik kirjutada mineviku vormis topelt, millele tuleb liita -ed.  Ma pole elu sees sellisest reeglist midagi kuulnud! Ma muidugi tean, et sõna "shop" on minevikuvormis "shopped" ja sõna "hop" on "hopped" jne, aga ma ei teadnud, et see mingisugune reegel on. See lihtsalt oli nii! Võib muidugi olla, et ma puudusin sel päeval koolist kui seda reeglit selgitati või ma lihtsalt ei mäleta, aga mulle tundub küll, et meile sellist reeglit ei õpetatud. Enamus sõnu, mida Robil minevikku panna tuli, olid reeglipärased, aga osad olid muidugi ka ebareeglipärased. Minu suureks rõõmuks teadis Robi õigeid vastuseid  neist  enamike puhul. Kirjapildi kallal tuli meil veidi küll pusida. 
Robile meeldib koolis eriti matemaatika. Eelmise nädala ülesandeks tuli tal kokku arvutada rahasummasid. Kaks A4 lehte oli täis erinvaid müntide ridu ja iga rea lõppu tuli summa kokku arvutada. Robi tundis sellisest asjast suurt mõnu. Raha lugeda on muidugi palju huvitavam ka, kui lihtsalt arve kokku liita. Lisaks sellele tegelevad nad praegu korrutustabeliga. Selgeks tuleb saada korrutised 2, 5 ja 10-ga. Neid me teeme ajaviiteks, kui hommikul kooli jalutame. Seda kõike tundub olevat väga palju ühe 6-aastase inimese jaoks. Õnneks käib kogu õpetamine aga kuidagi nii kavalalt, et mingit väga suurt pinget Robert küll ei tunne ja võtab kõike pigem põnevuse, kui tüütu kohustusena. Lisaks kõigele eelnevale õpivad nad praegu koolis, kuidas elekter toimib. Eile oligi Robi  koolist tulles suures elevuses, sest nad olid teinud koolis katseid ja Robil oli õnnestunud juhtmeid ühendades, lampe kohale kruttides ja nupule vajutades süsteem tööle panna. Oh seda õnne, kui koolis käimine nii põnev on!


Tuhat tervitust!

10 comments:

Anonymous said...

Sul on neid kauneid sügisevärve suisa varnast võtta!
Hea töökoht on sul ka,et saab vabalt tööaega sättida.Mina käisin ka vanasti rõõmuga lastevanemate koosolekutel.
Robi koolitööd tunduvad üsna tõsised olevat, aga tore, et nad ise aru ei saa, kui keeruliste asjadega tegelevad. Neil pole seda hinnetele rõhumist ja ju sellepärast nad nii rõõmsalt õpivadki.
Tuhat tervitust kõigile!
Eva sõber

Juc said...

Issake, seda, mida Robi kõik selgeks peab õppima, tundub ikka jube palju. Korrutustabel ja verbid minevikus jne. Hirmus. Mannile antakse igaks päevaks väike raamat lugeda, aga muus osas on asi ikka palju lopem! Tore, et Robi seda kõike ikka rõõmuga suudab võtta! Ootame siis põnevusega arenguvestluse muljeid! Ja tervitame palavalt! Ja muide, varsti juba näemeee

Eva ja CO said...

Eva sõber - aitäh! See kaunis sügisene puu kaunistas meie väravatagust, aga kõigest mõne päevaga on pea kõik lehed maha langenud. Hea, et ma selle ilu õigel hetkel pildile püüdsin :)
Tõesti hea, et mul annab tööpäevadega mängida. Nii tore, et Sa ka rõõmuga lapsevanemate koosolekul käisid :) Siis Sa tead, mida ma tunnen :)
Sul on täitsa õigus! See, et Robile hindeid ei panda, vähendab kindlasti pinget. Õpetaja kirjutab küll alati mingi kommentaari koduse töö alla ja märgib ära, kas kõik on õigesti läinud, aga see pole ikka sama, mis klassikaaslastega saadud hinnete võrdlemine.
Kallistame!

Juc - Robi programm on tõesti tihe. Ma pean ennast ikka aeg-ajalt tagasi hoidma, et oma jahmatust varjata, kui ma ta koduseid töid vaatan. Muidu saab Robi veel aru, et see, millega nad seal tegelevad on minu meelest kergelt üle võlli. Samas paistab, et üle jõu need ülesanded ei käi. Ilma minu või Kalle abita ta neid ilmselt muidugi nii hästi ära ei teeks. See, et Mann peab iga päev raamatu läbi lugema (olgu see kui lühike tahes) on ikka ka paras kohustus. Ilmselt ongi idee igapäevase õppimisega harjutamine.
Nii lahe, et juba varsti näeme!!! Super! Meie ka tervitameeee!

IVI said...

Oh kui tore blogi! On mida lugeda jälle :))
Meil Saksas tundub lastel jälle Eestiga võrreldes liiga lihtne olevat. Lasin neile Eestist mõned õpikud ja töövihikud saata, aga nendega tegelemiseks puudub neil jällegi motivatsioon - "käime ju nüüd Saksamaal koolis".

Eva ja CO said...

IVI - rõõm Sind oma blogi kommenteerimas näha :) Sul endal on ka väga vahva blogi. Käisin seda just uurimas ja lisasin kohe lemmikutesse :)
Oh, ma tean seda väga hästi, kui raske on kooli kõrvalt veel eraldi Eesti kooliprogrammiga tegeleda. Esimesel aastal, kui siia kolisime, siis ostsime absoluutselt kõik Eesti õpikud siia kaasa. Algus oli lootustandev, aga mida rohkem siinses koolis õppida anti, seda vähem jõudsime Eesti asju teha, sest puhata ja mängida tahaks ju ka :) Teisel aastal piirdusime matemaatika, eesti keele ja ajalooga. Eriti kaugele nendega ei jõudnud. Kolmandal aastal võtsime ainult vene keele õpiku käsile, sest seda siin ei õpetata. Esimese õpiku pusisime läbi, teine jäi pooleli...Nüüd ongi ainuke mure Eestisse tagasi kolimise juures see, et Ax ei oska vene keelt piisavalt hästi. Aga samas ma lohutan ennast sellega, et sel ajal, kui teised inkat õpivad, saab tema vene keelele pühenduda. Õnneks on tal keelte peale annet. Mul õpetamise peale aga üldse mitte ;)
Palju tervitusi teile sinna Saksamaale!

Jane said...

Oh mis tore blogi. Kuna mulle meeldib asju ikka algusest alustada, siis hakkasin tagantpoolt lugema. Esimese kolimise kuu postitused jõudsin läbi. Mulle meeldib, et kirjutad nii palju detailidest. Muidugi lugesin ka paar uut postitust läbi ja nüüd on nagu põnevik....mis toimus vahepeal :D

Edu teile!

Eestinaine said...

Uus EU direktiiv on väljatöötamisel inglise keele reeglite lihtsustamise osas:

The European Commission has announced an agreement whereby English will be the official language of the European Union rather than German, which was the other possibility.

As part of the negotiations, the British Government conceded that English spelling had some room for improvement and has accepted a 5- year phase-in plan that would become known as "Euro-English". In the first year, "s" will replace the soft "c".. Sertainly, this will make the sivil servants jump with joy. The hard "c" will be dropped in favour of "k". This should klear up konfusion, and keyboards kan have one less letter.

There will be growing publik enthusiasm in the sekond year when the troublesome "ph" will be replaced with "f".. This will make words like fotograf 20% shorter.

In the 3rd year, publik akseptanse of the new spelling kan be expekted to reach the stage where more komplikated changes are possible.Governments will enkourage the removal of double letters which have always ben a deterent to akurate speling.Also, al wil agre that the horibl mes of the silent "e" in the languag is disgrasful and it should go away.

By the 4th yer people wil be reseptiv to steps such as replasing "th" with "z" and "w" with "v".
During ze fifz yer, ze unesesary "o" kan be dropd from vords kontaining "ou" and after ziz fifz yer, ve vil hav a reil sensi bl riten styl.
Zer vil be no mor trubl or difikultis and evrivun vil find it ezi TU understand ech oza. Ze drem of a united urop vil finali kum tru.
Und efter ze fifz yer, ve vil al be speking German like zey vunted in ze forst plas.



Eva ja CO said...

Jane - no küll on vahva, et meie blogi leidsid. Loodetavasti leiad siit endale midagi kasulikku. Kuigi Prantsusmaale kolimine on minu meelest natuke keerulisem, kui Inglismaale ümber asumine. Kõige rohkem ilmselt just keele osas.
Loen põnevusega Sinu vahvat blogi ja elan teie seiklustele kaasa!

pagulane - sain kohe kõvasti naerda! Aitäh, et aitasid päeva nii lõbusalt alustada!

enetimm said...

Ma pean ütlema, et olen laste kõrvalt ka nii mõnelegi huvitavale inglise keele reeglile jälile saanud. Ei tea kas puudusin ülikooli ajal nendest seminaridest, kus asjad lahti räägiti või eeldati, et need said kuidagi kooli ajal selgeks. Millegipärast kahtlustsn, et sellised asjad arvati mitteolulisteks. Tüüpiline päheõppimise koolikord.

Kirjutamise puhul oli siin algklassides üsna ükskõikne suhtumine õige kirjakeele õigsuse koha pealt. Laps võis oma tunde järgi kirjutada. Mõne puhul pidi see aga eluks ajaks külge jääma :)
Mu lapsed, eriti noorem, võttis aga eesti keele abiks. Siiani kirjutavat ta mõnda sõna eesti keele foneetilise häälduse järgi. Vahepeal oli neil ka komme nõnda kõik oma inglisekeelsed laused valjusti välja öelda, kui me pahandasime, et nad eesti keeles räägiksid :-)

Eva ja CO said...

killuke - väga huvitav on jälgida, kuidas õpetatakse inglise keelt kui emakeelt ja siis meenutada, kuidas seda ise sai võõrkeelena tuupimise meetodil õpitud. Ilmselt ei peetud reeglite selgitamist vajalikuks või siis ei teadnud õpetajad ise ka nende reeglite olemasolu :)
Roberti õpetajad ei tee samuti suurt numbrit, kui sõnad valesti kirjutatud on. Leitakse, et küll ajapikku selgeks saab. Ju vast enamusel saabki. Tänapäeval kirjutatakse nagunii enamus tekste arvutis ja seal on ju õigekirja kontroll peal, mis annab märku kui sõna valesti on ja pakub õige variandi asemele. Kerge keeleline taandareng võib sellest muidugi tekkida. Ma olen kuulnud, et inimesed ei viitsi enam infot üldse meelde jätta, sest alati on võimalik Google'st uuesti üle vaadata ja kontrollida, kui vaja on. Tehnoloogia areng on kahe otsaga asi.
Eesti keele appi võtmine inglise keele kirjutamisel on hea nipp. Jätan meelde!