Head detsembrit!

Detsember algas siin harjumatult külma ilmaga. Täna hommikul on sooja ainult 1 kraad, nii et meil on siin täna isegi külmem , kui Eestis. Päeval läheb muidugi veidi soojemaks, nii et ega siin ikka meie mõistes seda PÄRIS talve vist ei tule.
Sellest, et jõulud tulemas on, saab aimu, kui poodides ringi jalutada või telekast reklaame vaadata. Kuna mul oli infot, et päkapikud on juba liikvel, siis ostsin eile Axile ja Robile jõulusokid, kuhu päkapikud saaksid kraami sisse panna. Maru imelik oli seda teha, sest siin paistab olevat pigem kevad, kui talv – muru on roheline, põõsad ja isegi osad puud on rohelised, lilled õitsevad ja linnud laulavad. Hommikul kell 8 päike paistab ja pimedaks läheb alles peale kella nelja. Üldiselt siin majad veel jõuluehtes ei ole, vaid mõni üksik eriti kärsitu jõulufänn on oma maja ees olevad põõsad tulekestega ära kaunistanud. Meie seda vist ei hakka tegema, elekter on siin maru kallis. Kuigi tegelikult mulle hirmsasti meeldib, kui majad ja eriti puud-põõsad, on tulukestega kaunistatud. Selle nädala reedel toimub meie külas suur jõulumöll, kus süüdatakse tänavatel jõulutuluksed, mängivad orkester ja koorid laulavad jõululaule ja poodnikud üllatavad eriti heade hindadega. Tänavad pidid isegi autodele suletud olema, nii et tuleb vist suuremat sorti trall. Lähme seda kindlasti vaatama. Mulle tegelikult jõulud ja kogu jõuludega kaasnev möll ja sära meeldivad ja ma pean igal aastal ennast kõvasti tagasi hoidma, et mitte poest järjekordsete kuuse-ehete, küünlajalgade ja muu jõulunodiga koju tulla.

Eelmisel nädalal me suurt midagi korda ei saatnud, peale selle, et reedel käisime koos Siimu ja Riinaga, kes ka siin Londonis elavad, Kalle eelsünnipäeva pidamas. Tegelikult on Kallel sünnipäev selle nädala pühapäeval ehk siis 6.detsembril. Riina oli teinud oma kursaõdede-ja vendade seas uurimistööd ja mitmed olid soovitanud kohta nimega Blue Elephant. Me ei pidanud pettuma. Koht oli suurepärane – laudu oli palju, aga need polnud üksteisele liiga lähedal. Restoranis voolas oja, kus elasid suuremad ja väiksed värvilised kalad ja keda sai sillakeste pealt imetleda. See atraktsioon oli nagu loodud Roberti jaoks, kes on võlutud peale dinosauruste ka kõikidest teistest loomadest, lindudest, kaladest ja putukatest. Restoranis pakutakse taipäraseid roogasid ja need maitsesid ülihästi. Teenindus oli ka super ja no seltskonnast ma ei hakka rääkimagi – see oli võrratu :) Nii, et igati õnnestunud õhtu!

Laupäeval oli üle ootuste ilus ilm. Käisime Roberti pealekäimisel juba eitea mitmendat korda Loodusmuuseumis ja jalutasime seal ümbruskonnas niisama ringi. Käisime Royal Albert Hall’i vaatamas, mis on peaaegu ringikujuline hoone, kuhu pidi mahtuma 7000 inimest. Seal toimuvad kontserdid, tsirkuseetendused ja vahel isegi poksimatšid. Hoone on ehitatud kuninganna Victoria ajal, kes pani sellele oma abikaasa auks nimeks Royal Albert Hall. Kuninganna Victoria ja Prints Albert olid mõlemad 20 aastased, kui nad 1840 aastal abiellusid ja neil oli lausa üheksa last. Kahjuks suri Albert väga noorelt, kõigest 41 aastasena. Kuninganna Victoria oli Prints Alberti surma väga üle elanud ja teda kogu oma ülejäänud elu leinanud. Kuninganna Victoria suri alles 1901 aastal. Kohe Royal Albert Hall’i vastas asub ka Kuninganna Victoria poolt Prints Alberti auks püstitatud memoriaal (foto tänase loo juures).

Pühapäeval oli täpselt nii vastik ilm nagu ilmateade oli lubanud ja peale selle tuli mulle veel nohu, mis ei taha siiamaani ära minna, nii et hetkel pole mul just eriti lõbus olemine. Päike vähemalt paistab ja ma peangi plaani, et kuhu Robertiga täna minna. Tema tahaks muidugi Loodusmuuseumit külastada, nii et ma tema arvamust parem ei küsi ;)

Roberti lasteaias on reedel jõuluetendus, kus Robi mängib karjust. Ostsime selleks puhuks lausa karjusekostüümi. Kui lasteaiast mul seda teha paluti, siis ma olin hetkeks isegi mures, et kust me selle kostüümi leiame, aga siin on õnneks tohutu palju kostüümipoode, nii et selle leidmine läks ootamatult kergelt. Homme peabki Robi hoopis hommikul lasteaeda minema, sest neil on siis kostüümiproov. Päris põnev! Ma suuri lootusi etendusele ei pane, sest tuginedes eelnevatele kogemustele Roberti esinemise osas, siis on ta alati mind publiku hulgas märgates esinejarollist kiiresti välja tulnud ja eelistanud pealtvaatajaks olemist. Ehk ma peaksin ennast kuidagi ära kostümeerima, et ta mind ära ei tunneks? Ei tea, mis kostüümi valida? Peaks vist midagi maskiga olema – äkki lammas? Päris vahva, kui publiku hulgas istuks üks suur lammas :)
Uurisin Robi kasvatajate käest, kas Robi juba midagi inglise keeles räägib ka. Kodus ta ütleb vahel numbreid ja muidugi sõna „dinosaurs“ on ka selge. Kasvataja ütles, et Robi nendega veel väga palju ei räägi, aga lastega küll ja et ta saab kõigest aru, mis temale räägitakse. Nii lahe! Lastel läheb see uue keele omandamine ikka nii ruttu. Robert läheb viimasel ajal väga rõõmsalt lasteaeda. Tal on seal tekkinud juba mõned sõbrad, kellega ta – üllatus, üllatus – dinosauruseid mängib ;) Kalle pinnis Robertit lasteaia sõprade osas ükspäev ja oli teada saanud, et Robile meeldib oma lasteaias üks väike tüdruk, kes eriti midagi ei räägi, aga naerab palju ja jookseb koos Robiga. Mis sa hing veel oskad tahta!
Robert on viimasel ajal avastanud, et naistel on rinnad. Käisime Robiga reedel poes. Mul oli sukkpükse vaja. Kohe sukkpükste riiulite kõrval oli naiste pesuosakond ja samal ajal, kui mina sukakaid valisin, jalutas Robi seal ringi. Äkki ma märkasin, et Robi seisab tohutu suurte rinnahoidjate ees, katsub neid ja ütleb õhates – NII SUURED TISSID! :)

Toredat päeva jätku ja miljontriljon tervitust!