Wednesday 29 September 2010

Kisub sügiseks

Tundub, et sellel aastal tuleb sügis varem, kui eelmisel aastal. Märkasin just, et meie tänava suurel kasel hakkavad lehed kollaseks minema. Täna on ilm ka sügiseselt sombune, kuigi sooja on õues nii 20 kraadi ringis, mida on ju täitsa palju. Selline sügis on mõnus. 

Robil läheb nüüd koolis järjest paremini. Hakkasin mõtlema, et miks ometi ta sinna hommikul eriti jääda ei taha, sest valikuid, mida teha, on seal ju nii palju, et ei saa ju ometi olla, et tal on igav. Siis aga turgatas mulle, et võib olla selles ongi asi. Kooli saabumine näeb välja nii, et kell 8.55 helistatakse kooli õuel suurt kellukest, klasside uksed tehakse lahti ja lapsed trügivad sisse. Klassiruum on täis erinevaid tegevusi, mille vahel valida. On nukumaja, piraadilaev, on neli arvutit, kus sa võid mängida, on klotsihunnik, meisterdamislaud, kus saad kas maalida või mõnda muud käelist tegevust proovida. Siis on veel pusled ja raamatulugemise nurgake, tähtede ja numbrite harjutamise mängud, suur jalgadel seisev kauss veega, kus sees on igal hommikul erinevad mänguasjad. Täna hommikul olid näiteks haid. Siis on seal veel üks laud, kuhu peale on igal hommikul sätitud mingi mäng – dinosaurustemaa või autodemäng või traktorid ja taluloomad vms. Minu meelest absoluutne laste unistuste maa, aga ilmselt on seda kõike liiga palju. Kohutavalt raske on ju otsustada, millega sa kõige rohkem tegeleda tahaks ja siis käidki ühe laua juurest teise juurde ja ei teegi midagi. Mul tekkib alati selline nõutuse tunne, kui ma sattun kuhugi poodi, kus on liiga suur valik. No ei oska otsustada! Kallel on lausa minu ühe näoilme kohta väljend „juustuleti-nägu“ :) No aga nii ongi, et kui sul on ikka tohutult suur valik erinevaid juustusid riiulitel, no millist siis valida? Võtab nõutuks! Mõtlesimegi siis Robiga välja sellise nipi, et igal hommikul, kui kooli sõidame, siis mõtleme välja, millega Robert kõige enne tegelema hakkab. Tore on arutada, mis vahvad asjad neil seal koolis on ja mõistatada, milline mäng täna selle ühe laua peale sätitud on. Vaatan ainult, et ma ei tohi sinna kooli liiga kauaks jorutama jääda, sest muidu läheb ikkagi Robil meel nukraks. Kui ma ruttu „tsau“ ütlen ja varvast viskan, siis on Robil tuju palju parem. 

Oleme juba ammu tahtnud minna vaatama värvilisi purskkaeve Somerset’i Maja juures, mis asub Londoni keskklinnas, üsna London Eye lähedal. Pole aga siiani juhust olnud. Eelmisel kolmapäval, kui meil oli eriti ilus ja soe päev (sooja 25 kraadi), siis otsustasimegi Robi ja Axiga, et käime seal ära. Ootasime, kuni pimedamaks läheb ja sõitsime kohale. Purskkaevusid meil aga näha ei õnnestunudki, sest seal toimus parajasti Londoni Moenädala lõpuüritus ja kogu majaesine oli dekoratsioonidega kaetud. Moenädala lõpuüritusest me ka osa võtma ei hakanud, sest Robert oli ilmselgelt liiga noor selle ürituse jaoks ja ma ei tea, kas sinna üldse ilma kutseteta oleks sisse saanud. Me ei hakanud proovima. Jalutasime niisama mööda öist linna ja nautisime vaateid. Polegi eriti pimedas Londoni kesklinna kolama sattunud. Mõned üksikud korrad ainult. Natuke isegi piinlik. Peaks rohkem kohaliku ööeluga tutvuma. Meie käime selle asemel aina muuseumites ja lõbustusparkides ;) 

Muuseumidest rääkides, siis laupäeval käisime Madame Tussauds muuseumis. Hea on seal käia, kui sul on aastapilet ja ei pea põdema, kui väljapaneku üsna kiire tempoga läbid. Ma pean ütlema, et Robertil on seal ikka üsna igav. Ta ei tunne neist kujudest ju peaegu kedagi. Seal on nüüd küll 4D film superkangelastest, kuhu Robi aga keeldus minemast. Ma ei tea, kas Robil on eriti hea kuulmine või on tal lihtsalt nii hea muusikaline kuulmine, aga ta keeldub kinno minemast. Ütleb, et talle ei meeldi see kisa, mis seal on. Agnes ei viitsinud ka üksi kinno minema hakata, nii et see jäi mõneks teiseks korraks. Pärast käisime kõik koos (Kalle meiega muuseumisse ei tulnud) sushit söömas ühes pisikeses Jaapani restoranis. Agnes ehmatas alguses ära, sest see koht polnud just eriti hubane ja kena. Jaapani toidukohad on seda minu meelest üldse harva. Aga söök oli seal super, nii et Ax lubas, et ta teinekord enam restorani üle välimuse järgi ei otsusta. Peale seda otsustasime natuke lõbutseda ja sõitsime bussiga koju. Kui aega on, siis on bussiga väga lahe sõita. Eriti, kui saad istuda teisel korrusel kõige esimesel pingil nagu meie seda tegime. Nii huvitav on sõita vahelduseks maa peal ja vaadata, mis ümberringi toimub. Kahekordse bussi aknast avaneb ju ülihea vaade. Kõik on nagu peopesa peal!

Agnes õpib praegu inglise keele tunnis väga huvitavat asja. Nad õpivad, kuidas ennast eriti veenvalt teistele selgeks teha. Milliseid sõnu ja millise rõhuga tuleks kasutada, kuidas kirjutada eriti mõjuvaid kirju jms. Eilseks kodutööks oli Agnesel vaja leida mõni artikkel, mille kohta tal oleks oma arvamus, mida saaks vaidluse alla seada. Ta pidi tekstist välja otsima sõnu ja lauseid, mis on eriti mõjuvad ja kirjeldama, mis emotsioone need lugejas tekitavad. Minu meelest jälle väga eluks vajalik kogemus.  Alates sellest aastast on Axil selline aine nagu psühholoogia, kus nad praegu tegelevad positiivse mõtlemise õppimisega. Ühes tunnis pidid nad kirja panema kõik asjad, mis neile endi juures meeldivad. Üks tüdruk ei olnud mitte ühtegi asja välja osanud mõelda! Kujutate ette, kui kurb! Ma ei tea, kas Eestis ka selline õppeaine on programmis, aga minu meelest on see väga vajalik. Eriti sellistel 12-13 aastastel, kes just puberteedi-ikka hakkavad jõudma ja kes aeg-ajalt maailmaga pahuksis on.

Ax käisi eile võrkpallitrennis ja talle väga meeldis. Trenn toimub küll kahjuks ainult kord nädalas, aga parem ikka, kui mitte midagi. Tüdrukud pidid olema kõik umbes Axi vanused ja mängima umbes samal tasemel nagu Ax, nii et super!  Treener on see sama, kes eelmisel kevadel Axile koolis trenni andis. Ta on venelanna ja Agnes oli väga uhkelt talle eile esimese asjana öelnud „здравствуйте”. Polüglott ;)

 

Päike tuli välja! Saadan osa sellest teile!

9 comments:

Raul wips Vibo said...

see positiivse mõtlemise aine oleks küll väga vajalik siin eestimaal ja minu arust Sina oleks igati sobilik seda ainet andma ka..

Anonymous said...

Hei!

Just, mul tekkis täpselt sama mõte nagu "wipsil", et Sina võiksid seda ainet hakata andma ka... pole ju teist nii särasilmselt "juustuleti-nägu" ka kellelgi kui ainult Sinul :) Ihiii!
Taaskord tore lugemine! Tänud! Ja päike nagu tellitult, paistab Tartu taevas :) Jõudiski vist Londonist nüüd siia ...
Ikka ainult heade soovidega ja suurte tervitustega,
Margit

indrek 'ott' said...

"Mõtlesimegi siis Robiga välja sellise nipi, et igal hommikul, kui kooli sõidame, siis mõtleme välja, millega Robert kõige enne tegelema hakkab."
---

Et nagu omamoodi väike planeerimise koolitus? :)

Anonymous said...

Oh, nii huvitav kõik see värk! Meie omadel on ka kunagi psühholoogia,isegi minul oli.See algab sõnadega: psühholoogia on teadus, mis uurib hingeelulisi nähtusi... ja nii jääbki.Teadus ja veelkord teadus. Ma ei taipa, miks meil midagi inimesele endale kasulikku ei õpetata? Võib-olla pole keegi sellepeale tulnudki? Tänud päikse eest, tuli kohe suure tuulega! Eva sõber

Juc said...

No seekord olid Aksiteemalised lood eriti põnevad. See teismeliste varakult positiivselt mõtlema õpetamine on küll geniaalne idee. Ja Eva sõbral oli õigus - kõik ained algasid tedusliku definitsiooniga, mis tuli ruttu pähe õppida (ps - sisuline arusaamine ei olnud nii oluline) ja esimeses kontrolltöös täpselt samuti paberile kirja panna! Ja ega edasi palju paremini ei läinud. Mina ei mäletagi, et meil psühholoogia tun oleks olnud, aga võibolla on asi lihtsalt minu selektiivses mälus :). Emme teab kindlasti paremini! Ja see ka supervahva, et Ax sai minna võrkpalli ja et teised samal tasemel umbes on. Superäge. Aga kas sel aastal on ikka talvel ka trennid ja siseruumides?

Eva ja CO said...

wips - ma usun ka, et poisitiivse mõtlemise õpetus kuluks igas koolis ära. Nii armas, et Sa arvad, et mina seda õpetama sobiks. Aitäh! Võib olla uus karjäär, kui tagasi tuleme?

Margit - no Sina kohe oskad ühe inimese tuju heaks teha! Nii tore kommentaar! Me peaks Sinuga tiimi tegema ja koos seda ainet andma hakkama :)
Tore, et päike kohale jõudis! Rõõmsad tervitused Sulle!

indrek 'ott' - Robi saab selles vallas vist tõesti korralikult koolitatud ;)

Eva sõber - mulle Su arutlus nii meeldis. See on tõesti kummaline, miks Eesti koolis nii palju teadusliku pläma aetakse ja asju praktilisest ja inimlikust küljest ei seletata. Aga äkki nad ei oska või ei ole ise ka aru saanud, et kõigi nende definitsioonide taga midagi mõistlikku ja kasulikku võiks olla?
Oih, panin vist päikese liiga suure hooga teele, et see lausa tuulevuhinal kohale jõudis ;) Aga tore, et ikka jõudis!

Juc - mul on meeles, et meil oli ka psühholoogia tund koolis (äkki kunagi keskkoolis), aga minu meelest tegime meie seal mingisuguseid teste. Umbes, et millisele töökohale keegi meist sobiks. Väike sammuke definitsioonidest ikkagi edasi.
Mul on ka nii hea meel, et Ax võrkpalli minna sai (Axil endal muidugi ka)! Seekord mängivadki nad ikka saalis ja aasta läbi, sest trennid ei toimu koolis vaid spordiklubis. Peenemalt öeldes lausa Richmondi võrkpalliklubis!

Julia said...

Üle hulga aja sain mahti teie tegemistest lugeda. Mõnus vaheldus mu oma toimetustele :)
Meil käsitletakse psüholoogia teemasid Inimeseõpetuse tunnis. Kuidas seda tehakse ma ei tea, aga poja õpikut olen näinud ja see on päris tore. Poistel on selle mõtlemisega vist vähe lihtsam, tüdrukud põevad rohkem.
See mida Agnes inglise keeles praegu õpib, õppisin mina alles ülikoolis ja ka inglise keele loengutes. Väga kasulik asi. Meil võiks ka eesti keele õppekavas olla. Võib-olla ongi aga preagu ei ole ma kuni 8 klassini seda märganud. Igal aastal on grammatika, grammatika, grammatika, mida muidugi ka vaja korrata, et pähe kuluks :)

Anne said...

Tere,

Nii lahedad lapsed oled osanud kasvatada ja seekord andsid vihje, kuidas see käib! Nii äge, et Ax julgeb vene keeles ka rääkida (öelda :)).
Inglise kooliõpetus tundub tõesti mõistlikum kui Eesti oma. Kahju küll, aga tore, et teie lapsed sellest osa saavad.
Vahava, et te viitsite kesklinnas käia ja teleka ees ei lösuta! Meil oli just efektiivse inimese koolitus - te olete efektiivsed küll!

Tartus paistab ikka päike! Kuigi täna oli hall maas ja Peedult Tartusse sõites näitas auto -0,5- Head oktoobrit!

Anne ja co
ps, co on tervituste jm osas ikka Reitsakud ja Hiired

Eva ja CO said...

Julia - nii tore, et said mahti meie blogi lugeda. Kuidas su pisipõnn kasvab? Teeb juba mehetegusid? :)
Seda on lausa rõõm kuulda, et Eestis ka psühholoogia-teemasid koolis käsitletakse ja et õpik suisa huvitav on. Nii hea, et Sa meid selles osas valgustasid.
Täitsa huvitav, et Sina õppisid sama asja ülikoolis, mida Ax praegu siin inkas õpib. Vajalik on see igatahes! Järgmiseks tunniks on neil nüüd kodune töö, kus nad peavad vaatama Teleturu-sarnasid saateid ja kirja panema eriti veenvaid väljendeid, millega inimestele kaupa pähe määritakse. Jälle huvitav!
Oh, eesti keele grammatika ongi ju paras keerukuse musternäide, nii et selle tuupimisest vist tõesti ei pääse. Aga no sinna kõrvale võiks jah midagi mahlakamat olla.
Palju tervitusi Sulle ja kogu Su perele!

Anne ja co - Sa ütlesid nii armsalt meie laste kohta. Aitäh! Tore, kui vihje said, aga ma pean ütlema, et ega teie lapsed on vähemalt sama lahedad, kui meil! Ju vist suguvõsa "viga" ;)
Axi inka on sel aastal jah kuidagi eriti lahe. Igas tunnis teevad midagi huvitavat ja eluks vajalikku. Ehk jõuab Eesti haridussüsteem ka selleks ajaks, kui Aade ja Herta kooli lähevad, juba sammukese edasi. Julia just kirjutas, et Inimeseõpetus pidi Eesti koolis juba päris lahe olema. Pöidlad pihku igatahes!
Äge, et me efektiivsed inimesed oleme! Kõlab kuidagi eriti uhkelt :)
Head oktoobrit teilegi! Paistab, et see algas teil üsna kargelt. Ehk tuleb ikka vananaistesuvi ka. Meil on täna väga sombune ja muudkui sajab. Tüütu!
Hästi palju tervitusi kõigile Hiirtele ja kõigile Reitsakutele!