Tuesday 18 October 2011

Sügisesem

Ilm on meil jahedamaks läinud ja mul on selle üle isegi hea meel, sest nüüd saan ma kanda oma imeilusat mantlit, mille ma kevadel ostsin, aga mida ma tänu soojade ilmade varajasele saabumisele vähe kanda olen saanud. Selle mantli kandmine on aga puhas rõõm, sest see näeb maru lahe välja, mida tõestab ka asjaolu, et ei möödu päevagi, mil keegi mulle selle kohta komplimenti ei teeks. Kõige naljakam lugu juhtus kevadel, kui üks noormees, kes töötab müüjana Richmondi rongijaama poes, minult veidi häbelikult küsis, et kust ma küll selle  imeilusa mantli ostsin, et ta pruudil tuleb sünnipäev ja ta tahaks seda talle kinkida. Jagasin siis lahkelt infot. No kas pole lõbus? Praegugi tuleb muie suule, kui sellele mõtlen. 
 
Reede õhtul tegime Kallega mõnusat äraolemist. Jätsime lapsed koju ja läksime alles hiljuti renoveerimise läbi teinud kalarestorani õhtustama. Juba esimene mulje oli väga hea, sest meid tervitas eriti rõõmsameelne ja samas asjalik ettekandjaneiu. Kuuldes meid omavahel rääkimas, uuris, et kust kandis me pärit oleme ja kuuldes, et Eestist lõi ta nägu särama. Tema ise oli pärit Leedust ja ta avaldas arvamust, et kõige toredamad inimesed on pärit just Balti riikidest. Me muidugi nõustusime selle väitega. Ma ei tea, kas just sellepärast või ongi seal restoranis nii kombeks, aga teenindati meid küll lausa võrratult. Ma ei olnud kunagi varem austreid proovinud ja et need seal menüüs nii kaunilt kirjas olid, siis otsustasin oma väikesest aukartusest nende vastu üle saada ja nad ära proovida. Varsti saabuski meie lauda kandik austritega. Neiu selgitas, et nad olid just äsja veel elus olnud ja et nüüd on alanud nende suremise protsess, aga et nad on veel üsna elus. Hmm, päris inimsööja tunne tekkis, kui aus olla. Mulle selgitati väga asjatundlikult, kuidas austrid tuleb kahvliga karbi küljest lahti urgitseda, mida neile peale niristada (sidrunit või tabasco kastet) ja kuidas siis see komplekt endale sisse luristada. Lõhn oli austritel päris mõnus ja meenutas merd. Olen filmides näinud, kuidas inimesed endale austrid sisse lõnksavad, aga mina seda ei suutnud. Suu täitus ebamäärase limase ollusega, mida ma ilma närimata küll alla neelata ei suutnud. Otse vastik ei olnud, aga ma ei kiljunud ka vaimustusest. Pigem olin uhke, et olin neid proovinud. Kuna austrite karbid olid väga ilusad, siis palusin, et need meile kaasa pakitaks. Seda ka tehti ja Robi oli pärast nende üle väga rõõmus. Sellest karpide kaasa pakkimisest tuli mul meelde, et viimasel ajal on hakatud siin propageerima restoranist toidu kaasa võtmist. Mõte on siis selles, et kui oma portsu restoranis ära süüa ei jaksa, siis võiks paluda toit ära pakkida, et sa saaksid selle koju kaasa võtta. Minu meelest on idee suurepärane. Ainuke eemaletõukav asi on väljend, mida siin kasutatakse paki kohta, kuhu toit pannakse. Seda kutsutakse siin millegipärast "doggy-bag" (eesti keeles umbes "kotike koerale"), mis tuleb ilmselt sellest, et tihti viiakse ülejäänud toit koju koerale. Ma muidugi ei tea, kas see nii on, aga ma usun küll, et sellest see nimi võib tulla. Samas kutsutakse niimoodi ka kotikesi, kuhu koera junnid pannakse, et need siis tsiviliseeritult (ideaalse variandi puhul) prügikasti torgata. Mulle tundub, et restoranid peaksid mingi muu väljendi välja mõtlema, et inimesi ärgitada toitu kaasa võtma.

Nädalavahetusel toimus kahe Robi sõbra sünnipäev. Ikka kirikus ja ikka suure kisa ja käraga, nii et ma pikalt neil pidudel ei peatukski. Üks huvitav mäng tasuks aga küll äramärkimist. Igale lapsele anti täispuhutud õhupall, mille laps oma jalge vahele pidi panema ja niimoodi ümber tooli hüppama. Tagasi oma kohale jõudes tuli pall katki istuda. Palli sees oli väike üllatus, mille laps endale sai. Jälle vahva idee, mida kõrva taha panna!

Agnes käis pühapäeval Kew Gardensis loodusest pilte tegemas. Alguses pidime meie ka kaasa minema, aga siis tuli plaanidesse muutus, nii et Ax läks üksi. Tegelikult oli tal selle üle isegi hea meel, sest siis ta sai rahulikult omas tempos ringi jalutada ja kasvõi sada pilti ühest väiksest lillest teha, ilma et keegi tüütaks ja õiendaks, et lähme juba edasi. Pildid said imeilusad ja ma olen isegi natuke heas mõttes kade. Ma olen alati veidi kade, kui keegi midagi ilusat pildile saab. Üks Axi tehtud paljudest fotodest on ka tänase loo illustratsiooniks.

Meie Kalle ja Robiga läksime aga sel ajal, kui Agnes loodust imetles, Robertile uut kirjutuslauatooli ostma. Vanaga juhtus piinlik lugu. Istusime selle lihtsalt katki. Ma kahtlustan, et põhisüüdlane olen mina, sest istusin õhtuti selle, ilmselgelt lastele mõeldud, tooli peal ja lugesin Robile unejuttu. Ühel hetkel tool enam üheski muus asendis, kui ainult kõige madalamas, ei püsinud ja nii ei saanud Robi oma laua taga enam ei joonistada ega kirjutada. Tuli osta uus tool. Läksimegi pühapäeval seda ostma, aga et päev oleks veidi huvitavam, kui lihtsalt poeskäik, siis otsustasime enne poodi minekut põigata läbi Boston House nime kandvast majast. See asub Ealing Broadway lähistel. Kodulehe andmetel pidi saama maja ka seest uudistada, plussiks seda ümbritsev ilus park. Kodulehe andmed osutusid aga väga vananenuks, sest majja me sisse ei pääsenud. Piilusime aknast ja avaneva vaatepildi järgi otsustades polnud seal juba väga ammu keegi käinud. Kõik paistis vana, väsinud ja tolmune. Paras õudusfilmi võtteplatsiks. Väljast oli maja päris kena. Pargis kasvasid tohutu suured okaspuud, mille nime ma kahjuks ei tea. Võimsad olid need igatahes küll. Robile seal pargis millegipärast väga meeldis, nii et ta kihutas aina ringi ja küsis, et ega me ometi veel ära minema ei pea. Meil polnud kiiret. RIngi jalutades nägime silti, mis juhatas loodusrajale. Läksime uurima, kuhu see viib. Jalutasime läbi võsa, ühel pool kätt loksumas suhteliselt sogase vee ja kahtlase aroomiga oja. Kulus vaevu viis minutit ja äkitselt olime jõudnud tohutu suure silla alla, mida mööda vurasid neljas reas autod. Loodusrada oligi läbi saanud :) Peagi lahkusime ka pargist ja võtsime suuna tooli-poe poole. Otsustaime bussiga mitte minna, sest ilm oli ilus ja mõnus oli jalutada. Avastasime enda jaoks sellel teel kaks uut parki, millest üks kandis toredat justkui eesti keelset nime "Lammas Park". Tooli saime ka ostetud. Võtsime kohe suurema ja uhkema, nii et kogu pere võib sellel (muidugi kordamööda) istuda. Robi on sellest nüüd nii suures vaimustuses, et teeb vabatahtlikult õhtuti koolitööd. Me ei ole teda tegelikult eriti sundinudki, aga vaatan, et vist ikka peab natuke ärgitama. Muidu on ju tal endal koolis paha tunne, kui ei oska nii hästi, kui teised. Eile oli tore juhus, kus Robi läks Agnese tuppa vaatama, et mis Agnes teeb. Robile meeldib väga Axi toas käia, sest ta ütleb, et Ax teeb kogu aeg põnevaid asju. Eile, kui Robi Agnese juurde läks, õppis Ax just parajasti prantsuse keelt ja nähes Robit ütles talle "Bonjour!", mille peale Robi ole kohe vastanud "Bonjour!". Ax oli küsinud: "Ça va?" (kuidas sul läheb?) ja Robi oli hoobilt vastanud "Ça va bien!" (mul läheb hästi!) Nii äge! Kui nii edasi läheb, siis on varsti Axil ja Robil oma salakeel. 

Lõpetuseks jagan teiega ühte nippi, mida Agnes kooli bioloogiatunnis õppis. Kui puuvili ei ole päris küps, siis tuleb see panna banaani ja õuna vahele seisma. Banaan ja õun pidid eritama mingit sellist ainet, mis paneb teised puuviljad küpsema. Tegin seda kuuldes kohe ka katse. Meil olid ostetud neli mangot, mis kõik olid üsna kõvad. Panin neist kaks koos banaani ja õunaga taldrikule seisma, kaks ülejäänut jätsin aga niisama seisma. Paari päeva pärast olid banaani ja õunaga koos olnud mangod suussulavalt küpseks saanud, samas kui teised kaks olid endiselt kõvad. Proovige järele!


Kallistan teid kõiki!

11 comments:

Anonymous said...

Teisipäevane rõõm lõppes seekord täieliku tarkuseteraga. Tore, et sa said kohe ära kontrollida, kas teooria ja praktika kokku sobivad.
Vaat kus prantslased kasvamas! Uuri välja, kas Robi klasssikaaslased ka keelte peale nii andekad on, või on see eestlaste eripära?
Axi pildid on facebookis. Mina nautisin kohe mitu tundi.
Ilusa mantli ilma ja muud head! Eva sõber

Eva ja CO said...

Eva sõber - see tarkusetera on tõesti kasulik. Ei tea, kas Eestis müüdavad puised mangod ka niimoodi valmis saavad? Võiksid katsetada!
Ma ei oska hetkel öelda, kui andekad Robi klassikaaslased võõrkeelte osas on. Üldiselt inglased ennast väga osavaks teiste keelte õppimisel ei pea, sest nad saavad kõikjal inglise keelega hakkama. Eestlastel on selles mõttes jah ilmselt võõrkeelte omandamine rohkem nö veres.
Tore, et Ax Sind oma fotodega lõbustada sai. Neid võib tõesti kohe mitu tundi uurida :)
Rõõmsat sügise jätku Sulle!

Indrek 'Ott' said...

Äge jutt nagu alati!
Lugedes tuli kohe austrite isu peale! Parim kogemus austritega oli Horvaatias, kus kunagi sai suvalises kohas auto seisma jäetud, kus mehed 'merelt tulid' ja värskelt nende käest kohe proovida. Oli hää.

enetimm said...

Doggy bag on siin päris tavaline, USAs muidugi veelgi rohkem. Ja nimi tuleb tõesti sellest, et inimesed viivad justkui toidu koerale (piinlik ju, et sööd eelmise päeva toitu ;) Koera ei tarvitsegi neil üldse kodus olla :) Ma arvasin kunagi, et läänes on see komme üsna levinud, aga tegelikult sugugi mitte. Minu sõbranna on isegi Eestis proovinud ärasöömata toitu kaasa küsida, aga talle on teatatud, et nemad seda ei tee.
Ühelt poolt on ju hea, et toit ei lähe raisku. Olen isegi nii järgmisel päeval kõhu täis saanud. Teisalt näitab see, et toiduportsjonid on liiga suured! Oma kogemuste põhjal ütleks, et siin ja USAs on need tõesti hulga pirakamad kui Euroopas. Ma ei jõua pea kunagi kõike taldrikult ära süüa. Sellepärast meeldibki meile "Mandarin", hiina restoran, kus toit on rootsi laudadel. Maksad ainult kindla summa ja sööd nii palju kui jõuad. Mmmm... kõht läheb selle peale mõeldes tühjaks :D

Eva ja CO said...

Indrek 'Ott' - nii tore, et jutt äge tundus (eriti, et nagu alati! :)
Sinu austrite söömise kogemus Horvaatias kõlas justkui stseen mingist eriti mõnusast filmist. Kujutan ette, kui hästi need austrid maitseda võisid. Mulle tundub, et vahel maitsevad söögid või joogid eriti hästi just sellepärast, et oled õigel ajal õiges kohas koos õigete inimestega. Kas pole nii? Teinekord teises kohas ja teises seltskonnas ei pruugi maitse enam üldse SEE olla.

killuke - aitäh, et mu arvamust doggy-bag'i väljendi päritolu osas kinnitasid. Minu meelest maistsevad mõned toidud soojendatult just hoopis paremini, kui äsja valminult, nii et kui restoranis üle jääb, siis tasub kindlasti kaasa võtta. Kahju, et nii palju sööki raisku lastakse ja eriti kurb, kui see juhtub lihtsalt sellepärast, et kardetakse toitu kaasa paludes tobe tunduda. Arvata võib, et USAs on portsud võimsad. Ma ise ei ole siin üle jõu käivad portse kohanud, aga võib olla on asi lihtsalt minu suures isus :) Need "Mandarin" sarnased toidukohad on küll väga toredad. Käisime hiljuti ka ühes sellises. Nägin seal aga huvitavat silti, kus kirjas, et personalil on õigus lisara küsida, kui klient liiga palju toitu taldrikule alles jätab. Minu meelest õige mõte. Milleks kuhjata suuri hunnikuid, kui pärast ei maitse või ei jaksa. Alati saab ju juurde tõsta. Kõht läheb selle jutu peale tõesti tühjaks :)

lillelaps said...

Aga ikkagi - kust sa siis selle imeilusa mantli said ja miks pole juures pilti:)?

Tervitades Sind ja peret ning dinosaurusi,
Lillelaps

Eva ja CO said...

lillelaps - selle imeilusa mantli ostsin ma kaubamajast nimega House of Fraser ja see on Desigual'i toode. Pildile ma ei olegi sellega veel jäänud (mis on muidugi viga ;), aga mantlist saad aimu siit lingilt: http://www.zalando.co.uk/desigual-coat-grey-de121d00a-502.html
Tänud tervituste eest! Pere ja dinosaurused tervitavad Sindki :)

Juc said...

Seoses Horvaatiareisiga oli mul täitsa teisipäeva tunne. Ja oh üllatust, postitus Sul juba paar päeva üleval. Ja veel nii põnev! Tore, et austrid ära proovisid. Mina mäletan oma esimest austrisöömist NY-s. Tundus kummaline, aga jäi ka mulje, et midagi selles molluskis siiski on. Nii et proovisin järgmine kord jälle, kui võimalus oli. Ja nüüdseks pean ütlema, et mulle kohe väga meeldivad. Kõige rohkem meeldib lihtsat sidrunimahlaga, aga mõne kergelt tsillise valge veini kastmega on ka hea. Kas Sa proovid teinegi kord? Axi loodusfotograafia on imelilus. Tahaks rohkem näha, kus saab? Robi on teil täielik geenius. Ma olen lausa pisut heas mõttes kade - see eilne ingl keelne lause, imeline merealune maailm ja nüüd veel prantsuse keel ka. On alles oivik :). Palju õnne ka! Mina muide ka just äsja sain kuskilt teada, et banaan eritab sellist gaasi, mis teisi puuvilju "küpsetab". Aga et õunal samad omadused on, seda kuulen esimest korda. Ahhaa, nüüd näen siin Kahupea kommentaarist, et Axi pildid on FB-s. Lähen siis uudistama! Aa, ja doggy bag on tõesti nõme sõna. Olen Sinuga 100% nõus. Tervitused palavad! Juc

Eva ja CO said...

Juc - tore, et Horvaatiast tagasi olete! Naljakas, et reisidega lähevad päevad tõesti täiesti sassi.
Ma usun, et proovin vast veel kunagi austreid, kuigi ega nad sellist kripeldust hinge ei jätnud nagu sushid peale esimest maitsmist.
Ütlen Axile ja Robile Su kiidusõnad edasi! Mine uudista jah FBs Axi pilte. Oh, ega see Robi nüüd ikka nii geenius pole. Lihtsalt harjutamine teeb meistriks :)
Ma sain Axi jutust aru, et banaan ja õun koos mõjuvad eriti hästi ja minu mangodele mõjusid ka. Praegugi panin kaks mangot "küpsema".
Palju palavaid tervitusi vastu!

lillelaps said...

See on üks kuratlikult ilus mantel! Desigual on muidu isegi minu jaoks natuke liiga värviline ning vahel on hilbud kummalisest paksust puuvillast, aga mantlid ja kotid on neil vapustavad. Hea ost!
Isegi peaaegu ootan, et koid praeguse mantli ära sööksid, et saaks õigustuse desiguali poole vaadata. Aga mu mantel on vist poolsünteetika, neile ei maitse.
Äkki allahindluste ajal tohib...
Tundub, et teil on seal igati toredaid toiduelamusi ka:)!

Tervitan!

Eva ja CO said...

lillelaps - nii tore, et Sulle ka mu mantel meeldib. Mulle hirmsasti meeldivad Desiguali tooted, aga enamasti need mulle (kahjuks või õnneks) ei sobi, kuid ma ei väsi muidugi proovimast :) Vahel isegi õnnestub!
Me ootame Sind suurima hea meelega jaanuari allahindlustest osa saama. Võta sõber M ka kaasa ja tulege külla! Ja häid toiduelamusi pakutakse siin tõepoolest, mis on veel üks põhjus, miks siia tulla tasub :)
Tervitused!