Tuesday, 29 May 2012

Miljonäri esimesed naelad

Robi oma esimest äri ajamas
Eelmisel nädalal toimunud Eurovisioonist ei saa üle ega ümber. Ma pean ausalt tunnistama, et Eesti lugu mulle enne eriti ei meeldinud. Tundus selline tüütu helehäälne hala. Suur ja meeldiv oli mu üllatus, kui Ott lavale astus ja laulma hakkas. Pidin oma sõnu sööma ja tunnistama, et lugu on tõesti hea. Ott laulis võimsalt ja ta hääl oli lausa mehelik (veel üks üllatus!). Inglise kommentaatorid märkisid, et Eesti lool võib isegi väga hästi minna ja arvaldasid arvamust, et tegemist võib olla võistluse musta hobusega. Ja nad ei eksinud! Natuke isegi uskumatu, et meil nii hästi läks. Ei olnud ju mingit showd, laul oli eesti keeles ja diskosaalide hitti sellest kindlasti ei saa (kui sellest just tantsulist versiooni ei tehta). Rootsi võidulugu oli meie lemmik ka ja Venemaa memmedele soovisime teist kohta, sest nad olid lihtsalt nii lahedalt lustakad. Inglismaa pärast oli veidi piinlik ja natuke hale ka. Kahju oli sellest vanast rokipeerust. Eks ta läks ju ka võitma, aga no polnud ju seda särtsu. Hea, et ta üldse lavale jõudis. Õnneks päris viimaseks ikka ei jäädud. Eesti andis Inglismaale lausa viis punkti, mille peale saadet kommenteerinud noormees lausa hõiskas ja arvas, et nüüd tuleb küll Eestisse puhkama sõita ja hüüdis, et ta lausa armastab eestlasi ;)

Samal ajal Eurovisiooni vaatamisega, sorteeris Robert oma mänguasju. Sorteerimisel oli väga oluline põhjus, sest pühapäeval oli meil kavas minna Agnese koolis korraldatud Car Boot Sale’le Roberti mitte nii ägedaid mänguasju müüma. Robertil on kohutavas koguses mänguasju ja kahjuks pole kedagi teist selles olukorras, peale meie endi, süüdistada ka. Meil oli juba ammu plaanis pagasniku müügile minna, aga seni polnud Robert nõus asju ära müüma, leides peale lähemat uurimist, et tal on neid kõiki ikka väga vaja. Nüüd aga toimus Robi mõtlemises murdepunkt ja ta leidis, et väike rahateenimise võimalus poleks üldse paha. Kuna meil autot ei ole, siis pakkisime mänguasjad suurde kohvrisse ja asusime hommikul teele. Usinamad müüjad olid kohal juba varavalges, nii et kui me kella 10.30 paiku kohale jõudsime, olid parimad müügiplatsid juba hõivatud. Selleks, et oma asju müüa, tuli maksta väike osalemise tasu, mis läks kooli heaks. Kohvriga kohale tulnud müügimehe käest küsiti 5 naela, väikse autoga tulnute käest 10 naela ja neil, kes lauas veoautoga kohale veerenud, tuli kukrut kergendada 20 naela võrra. Sättisime piknikuteki kohvri kõrvale ja Robert sättis parimad palad väljanäitusele. Kohvrisse jäi magedam kraam, iga asi 10 penni. Päev oli kuum ja esimese poole tunni jooksul ei toimunud mingit müügitegevust. Robert oli juba üsna nukker, aga siis saabus perekond nelja pojaga. Oi, nad olid rõõmsad. Robert oli lahe müügimees, seletades mõne mänguasja kohta, kuidas see töötab ja arutades meiega, mis millegi eest küsida. Poisid said hea saagi ja tulid peagi veel teiselegi ringile, sest Robi oli oma kohvriga vaat, et monopoolses seisus, kuna nii palju poiste mänguasju ühelgi teisel müüjal pakkuda polnud. Kus on, sinna tuleb juurde, nii et vahepeal oli meil päris tihedalt külastajaid. Peale paari tunnist müügitegevust pakkisime asjad kokku. Päike paistis lagipähe ja tundus, et kõiki asju nagunii maha müüa ei õnnestu. Järgmisel korral peaks ennast siiski varem kohale vedama, sest siis saaks koha kuhugi ettepoole. Meile jäi mulje, et paljud lapsed olid selleks ajaks, kui meie kohvrini jõudsid, juba oma raha jõudnud ära kulutada. Robert jäi aga üritusega väga rahule, teenides oma päris esimese palga, 8 naela 25 penni. Viie naelase müügitasu tegime talle välja, aga isegi kui oleksime selle maha arvestanud, oleks Robi ikkagi kasudega kaubelnud. Kui Robert kunagi miljonäriks saab, siis saab ta kindlalt öelda, et ta teenis oma esimesed naelad Car Boot Sale’l vanu mänguasju müües. Lahe!

Ma kujutan ette, et paljud lapsevanemad leiavad, et see, mida Agnese kooli keemia tunnis katsetati, pole üldsegi eakohane ega õige, aga minu meelest on tegemist igati ägeda ettevõtmisega. Uskuge või mitte, aga Axi klassile õpetati eelmisel nädalal koolis, kuidas teha siidrit. Lapsed jagati gruppidesse ja igale grupile anti pakk õunamahla ja veidi pärmi. Need segati kokku, pandi vatitups katseklaasile kaaneks ja jäeti see nädalaks settima. Uurisin, et kas nad siidrit maitsta ka saavad, aga Agnes arvas, et ilmselt mitte, et ilmselt saavad nad seda ainult nuusutada. Kodus ei keela aga keegi seda katset uuesti läbi viimast. Mul endalgi tekkis sportlik huvi seda proovida.

Mõne tunni pärast keeran endale rullid pähe, sest täna õhtul toimub FOCUSe 30.aastapäevale pühendatud pidulik üritus CHRISTIE’S oksjonimajas. Uskumatu, et selline organisatsioon nagu FOCUS on elus püsinud juba nii kaua aega, aga samas, ma ei imesta ka. FOCUS on tõesti justku päästerõngas uude riiki kolijale. Alles hiljuti pärjati meie FOCUS teist aastat järjest auhinnaga kategoorias “Excellence in Employee and Family Support” (e.k suurepärane töötajate ja perekonna toetuses). Lahe oli see, et me võistlesime selles kategoorias isegi paari suure pangaga. Uhke tunne, et meie väikest, kõigest 9-st töötajast koosnevat organisatsiooni, peeti juba teist aastat järjest sellise tunnustuse vääriliseks. Põhjust pidutsemiseks on kuhjaga!


Olge rõõmsad!

5 comments:

Anonymous said...

Olge rõõmsad teiegi!
Mina sain Eurovisiooni lõppkontserdist täiesti elamuse. See on ilmselt ikka õige süsteem, et tehakse eelvoorud. Kogu kontsert oli nauditav. Mulle meeldis Inglismaa laul isegi väga, aga esituses jäi midagi puudu, kuigi vanameistri häälele pole ka midagi etteheita. Ott üllatas mind tõesti ja ütlemata tore, et fänne oli mujalgi.
Robi esimene teenistus teeb talle igati au. On üsna raske otsustada, kui pead millestki loobuma. Eks mul sellepärast ongi pööning riideid täis. Ootan sind Robiga appi!
Axi keemia katse näitab veelkord, et teil seal valehäbi ei tunta. Aga see, et pärm tekitab käärimist, jääb kõigile eluks ajaks meelde.Väga eluline teadmine. Huvitav,mida nad veel katsetavad?
Focusele palju õnne! Niipalju, kui mina kuulnud olen, tegelete te tõesti vajalike asjadega.Teete inimesed õnnelikuks, mis paistab olevat kogu Inglise-elu põhi eesmärk. Head pidutsemist!
Suvised tervitused Eva sõbralt

killuke said...

Selline kasutatud asjade müük on mulle alati meeldinud. Nii saavad asjad uue elu. Põhja-Ameerikas on inimesed aga mugavad, nad sätivad müügilauad oma maja ette :) Laupäeviti ja pühapäeviti on igal pool silte üleval, mis kutsuvad "garage sale´le". Oleme ise ka mõned korrad seda laste õhutusel teinud, aga leidsime lõpuks, et lihtsam on kraam Goodwill kauplusesse viia (heategevuslik kasutatud asjade müügikoht). Üks on meile väga lähedal, lausa kooliteel. Eks me ole seal palju käinud, eriti laste pärast, kes noolisid mänguasju. Mina kippusin aga kodus olema kuri vaim, kes pidevalt nende mänguasjade kallal käis ja neid Goodwilli viis. Eks nad siis vahel küll imestasid, kuidas samasugune asi, kui neil kodus, seal müügil oli :) Viimaks tegin siiski reegli, et kui nad tahavad uut mänguasja, siis peavad loobuma ühest kodus. Pani neid päris hästi järele mõtlema, mida nad siis ikka soovisid või mitte. Ja ei tekkinud suurt asjade uputust.
Minule küll meeldib see keemiatunnis läbiviidud katse. Mitte et ma seda järele hakkaks tegema :) Mina katsetan siin ainult leiva kääritamisega.

Eva ja CO said...

Eva sõber - oleme muidugi rõõmsad :)
See eelvalik on Eurovisioonil tõesti hea idee. Esiteks sellepärast, et kehvemad lood praagitakse tänu sellele välja ja teiseks, no kes see jõuaks seda mammutkontserdit kuulata, kui seal ligi 50. riigi laulud kõlaksid. See oleks ju poole päeva üritus :)
Asjade ära viskamise/andmise osas mul probleemi pole. Tulen ja aitan Su suvel hädast välja! Samas, vahel on hea, kui mõni vana hilp alles hoitud on. Sinu 80ndatel ostetud pükskostüüm, mida ma siin uhkusega kannan, lööb alati laineid :)
Mulle tundub ka, et valehäbi inglased ei tunne ja siidrikatse on igati kasulik. Uurisin Axi käest, et mida põnevat nad veel keemias katsetanud on, aga nad ei olevat midagi muud lahedat viimasel ajal teinud.
Suur tänu FOCUSt õnnitlemast. Pidu oli super, aga sellest kirjutan järgmisel nädalal. Hea on teha tööd, mis teised õnnelikuks teeb. Tänu sellele oled ise ju ka õnnelik :)
Mürinaga tervitused (meil oli just äike!)

killuke - mulle väga meeldib see Sinu süsteem, et uue mänguasja saab siis, kui ühe vana ära annab. Me seadsime Robertile sisse nädalaraha süsteemi lootes, et see tekitab temas iha raha koguda, et siis midagi suurt ja ägedat osta, aga seni on see küll tähendanud pigem palju ja väikseid asju. Kaalun täitsa seda Sinu süsteemi juurutamist. Garaazimüügid on küll lahedad. Ma ei ole siin selliseid asju kohanud. Minu meelest on sellistes "poodides" väga lahe asju uurimas käia. Olen siin ka heategevusega tegelevatesse poodidesse asju andnud. Põhiliselt küll hilpe. Neid ma ei viitsiks car boot sale'le müüma minna.
Nii tore, et Sulle Agnese kooli katse meeldib. Minu meelest ka igati eluline. Leiva kääritamine on muidugi kindlasti tervislikum tegevus. Ma olen ühe korra ise leiba teinud, aga ma leidsin, et leiva tegemisele kuluva aja ja selle söömisele kuluva aja suhe on liiga paigast ära, et seda teinekord ka veel teha. Sa oled maru tubli, et ise leiba teed!
Tervitan!

Juc said...

Küll teil on ikka vahvaid sündmusi! Eurovisioon oli sel aastal tõesti üllatavalt lahe. Eesti laul, mis ka mulle enne eriti ei meeldinud, kõlas tõesti hästi. Otil on võimas hääl ja põnnama ka üldse ei löönud! Nii suur üllatus, et prantslased ja slovakid meile nii palju punkte andsid, poleks neilt maadelt osanud midagi oodata. Briti vanast oli kahju tõesti, poleks pidanud enam sinna minema. Rootsi laul oli minu täielik lemmik, minu meelest oli selle üksiku tädi koreograafia palju huvitavam, kui prantslaste akrobaadid :). Robi on lahe ärimees teil, palju õnne esimese palga puhul. Minu meelest jube hea mõte niimoodi kappi ruumi teha ja rahakotti taskuraha tekitada. Axi koolikatse oli ka minu meelest väga vinge! Inglismaal üldse ei püüta minu meelest jätta muljet, et alkohol on üdini paha ja sellest ei tohi lastega isegi rääkida. Vahva igatahes, rääki meile ka, kuidas Su kodusiider välja tuli! :) Ja muidugi tahame ka Focuse üritusest kuulda, küll Sa oled endale ikka laheda töökoha seal Londonis muretsenud! :)

Eva ja CO said...

Juc - huvitav tõesti, et enne Oti lugu kuulates ei jätnud see mingit muljet, aga kontserdi ajal tuli lausa kananahk ihule. Lugesin hiljem, et nad olid lugu natuke muutnud mingis osas. Ma ei tea küll, millises osas, aga tundub, et see mõjus hästi :)
Andsin Robile õnnitlused edasi. Mulle ka meeldib selline süsteem kappi ruumi juurde tegemiseks.
Me ei ole veel jõudnud seda siidrikatset kodus läbi viia, sest tellisin sel nädalal õunamahla asemel kogemata apelsinimahla ja pole viitsinud poodi eraldi õunamahla järele minna. Annan kindlasti teada, kui katse korraldatud saab!
Oi, ma ei jõua ka ära rõõmustada oma siinse töökoha üle. Täielik vedamine!