Sõjalaevad ja suvi

HMS Victory

Trotsides vihma, mis justkui oavarrest alla tuli, sõitsime laupäeval Portsmouthi. See on tore mereäärne linn, kus olime varemgi käinud. Eelmisel korral käisime vaateid nautimas Spinnakeri tornis ja sattusime suurde vaimustusse Portsmouthis asuvatest outleti poodidest, nii et selleks ajaks, kui olime valmis minema uudistama vanu sõjalaevu, mis sadamas seisavad, oli kellaaeg juba liiga hiline ja laevale minek jäi ära. Seekord aga teadsime juba poelõkse vältida ja läksime kohe laevadega tutvust tegema. Kõigepealt läksime laevale, mis kannab nime HMS Warrior. Valmis sai see laev aastal 1861 ja oli sel hetkel maailma suurim, kiireim ja kõige relvasatum laev. Viimases tiitlis ei tule hetkeksi kahelda, sest see laev oli otsast otsani täis kahureid, püstoleid ja püsse. Kahur asetses isegi kapteni kabinetis ja iga ca 20m tagant olid püsti postamendid, kus püstolid justkui vaagnal valmis olid, et neid oleks mugav jooksu pealt haarata. Kuigi sõjalaev, oli pealikute „korteris“ kena söögisaal, pika laua, mugavate toolide ja lühtria laes. Tavaliste madruste elu muidugi nii mõnus polnud. Nemad elasid pisikestes vaevu voodit mahutavates kajutites ja sõid söögisaalis, mis esimesel hetkel söögisaali tegelikult ei meenutanudki, sest lauad olid otse kahurite vahele paigutatud. Järgmiseks läksime vaatama kuulsat laeva nimega HMS Victory. See laev on kuulus selle poolest, et see oli Admiral Nelsoni lipulaev, millega ta võitles ka kuulsas Trafalgari lahingus Hispaanias. Just selles laevas, 21.oktoobril 1805 aastal, suri Admiral Nelson Trafalgari lahingus saadud haavadesse. Peale seda, kui Lord Nelson suri, pandi tema surnukeha puust tünni, mis täideti brändiga, et keha roiskuma ei läheks. Kui laev lõpuks Inglismaale jõudis, oli keha täiesti ideaalses seisukorras. Admiral Nelson maeti 09.jaanuaril 1806 aastal St Pauli Katedraali Londonis. HMS Victory valmis 1765 aastal ja oli teenistuses 34 aastat. See on ainus tänapäevni säilinud laev, mis on võidelnud Ameerika Iseseisvussõjas, võtnud osa Prantsuse revolutsioonist ja Napoleoni sõdadest. Laev oli võrreldes HMS Warrioriga palju väiksem, mis on ka mõistetav, sest see on ju palju vanem. Kalle pidi enamuses ruumidest käima kummargil, sest laed olid lihtsalt nii madalad. Eriti uhke oli admirali eluruum. Ikka siid ja samet ja uhke tumedast puidust mööbel, mis kuulus kunagi Admiral Nelsonile. Mulle meeldisid eriti admirali ja kapteni voodid, mis olid justkui lapsehällid, mis rippusid laest alla. Väga kaval idee, sest tormiga oli niimoodi ju palju parem magada. Voodist oleks võinud alla kukkuda. Kahureid oli selleski laevas hullu moodi ja püssirohu jaoks oli eraldatud kogu laeva põhi. Ma pean ütlema, et kuigi ma sõjandusest suurt ei hooli, siis oli isegi minul seal laevas huvitav ringi käia.

Robert sai eile koolist tunnistuse. Tunnistus on tegelikult raport Roberti edusammude kohta. Õpetaja on üksikasjalikult kirjutanud, kuidas Robertil koolis läheb, mis on tema tugevad ja mis nõrgemad küljed ja kuidas ta on aasta jooksul arenenud. Matemaatika ja kunst on õpetaja hinnangul Robi lemmik ained. Lugemine ja õigekiri tahab veel veidi harjutamist, mis on ka loomulik, aga üldiselt olid kõik hinnangud väga positiivsed! Igati tubli poiss! Eriti uhke olen ma selle üle, et õpetaja kirjutas, et Robert on väga heasüdamlik, teistega arvestav ja tore kaaslane ja et tal on koolis palju sõpru ja et on suur rõõm, et selline tore poiss selles klassis käib. No mis sa hing veel oskad tahta! Iga aine juures on hinnang Roberti pingutusele ja ma pean uhkusega ütlema, et kõigis ainetes hinnati Robertit „väga heaga“, mis on parim võimalik hinnang. Oleme uhked!

Meie blogi läheb nüüd suvepuhkusele. Reedel lähme Agnese ja Robertiga Eestisse, aga et ma pean veel veidi tööl käima, siis jätan lapsed minu vanemate juurde suve nautima ja tulen veel ise paariks nädalaks tagasi Londonisse, et siis Kallega koos augusti alguses pikemaks ajaks Eestisse sõita.

Mõnusat, toredat, vahvat ja päikselist suve! Kohtumiseni augusti lõpus!