Tuesday, 29 January 2013

Päikseline päev



Meil sai talv selleks korraks läbi ja ega mul selle vastu midagi pole ka. Kelgusõidu tegemise ja lumememme ehitamise punktid on kirjas, nii et minu pärast võiks kevad nüüd tulla küll. Täna ongi juba selline tunne, et kevad on käes, sest õues on lausa 12 kraadi sooja, linnud laulavad ja maja ees oleva puu pungad on kohe-kohe puhkemas. Täielikust õnnest on puudu veel vaid päike, mida täna kahjuks ilmselt näha ei õnnestu, sest vihma sajab.

Laupäeval aga päikesest puudust polnud. Päike säras kogu päeva ja et seda ilusat päeva mitte raisku lasta, siis läksime väljasõidule. Otsustasime minna paika nimega Beachy Head, mis asub Lõuna-Inglismaal, Eastbourne linna lähistel.
Täpsemalt kohta nimega Birling Gap. Põhjus, miks see koht lahe on, peitub seal asuvates tohutult kõrgetes kriidikaljudes, mis rannal kõrguvad. Ma sattusin tegelikult praegu seda siia kirja pannes segadusse, sest ma ei tea, kas eesti keeles tuleks seda kivi nimetada kriidi-või lubjakiviks? Inglise keeles on see „chalk cliff“, mis peaks tähendama ju kriidi kalju/pank, aga ma ei ole tegelikult kuulnud, et eesti keeles keegi kriidikaljust räägiks. Samas, kriit see oli, sest pükse see määris ja käed jättis katsudes valgeks. No on see väljend nüüd mis ta ka on, aga igal juhul oli vaatepilt võimas.   
Esialgu ei saagi aru, et midagi nii vägevat sind ees ootamas on. Sõidad vaikselt mööda kitsast külateed, mis lookleb roheliste, lambaid täis pikitud küngaste vahel, aeg-ajalt sillerdavat merd märgates. 
Tee kulgeb roheliste küngaste vahel
Lugematu arv lambaid
Ranna lähistele jõudes aga avastad, et roheline aas lõppeb äkitselt ja et sa seisad tegelikult tohutult kõrgel mäel. Kukkumine oleks kõrge ja valus. See on ka kahjuks üks põhjus, miks see kant enesetapjate hulgas nii populaarne on. Merepinnast asub see lausa 162m kõrgusel. Nii ilusal ja päikselisel päeval õnneks keegi endalt meie silme all elu võtta ei tahtnud. Kuna tuul oli üsna suur, siis silkasid hoopis hullud surfarid oma lainelaudadega meist mööda ja otse lainetesse. Kalüpsod olid neil küll seljas, aga hirmus oli ikkagi vaadata, kuidas nad jääkülma vette laineid püüdma tõttasid. 
Surfar laineid püüdmas
Ronisime trepist alla ja nautisime võimsaid vaateid, mõnusat merekohinat ja päikest. Me ei teinudki seal suurt midagi. Istusime niisama tuulevarjus, võtsime päikest ja otsisime lahedaid kive. Minu meelest on ilusate kivikeste ja nende sees asuvate kivististe otsimine täiesti sõltuvust tekitav tegevus. Sätid ennast mõnusalt istuma ja asud kivides sobrama ja mida rohkem sa sobrad, seda enam hasart sind haarab. Leidsime kaks väikest kivistist sisaldavat kivi ja kolm väikest auguga kivi. Väga rikkalik valik seal polnud, aga ega see polnudki ju põhiline. Ax ja Robi tegid lainetega võidujooksu ja minu suureks imestuseks õnnestus neil isegi kuivade jalgadega pääseda (oleksin võinud kihla vedada, et vähemalt üks neist märjaks saab, aga näed siis). 
Kriidimäed

Robi harjutas ronimisoskust
Jalutasime mööda rannariba ja kaifisime iga hetke. Ma ei olnud mitte kunagi nii erilist randa näinud. Suured lumivalged kivid seisid rannal ja jalge all ei olnud mitte liiv vaid lumivalge kivine pind, mis oli vee poolt aegade jooksul laineliseks kulutatud. See nägi välja nagu väga halvasti valatud basseinipõhi. Loodus on ikka imeline! 

Valged kivid ja "halvasti valatud basseinipõhi"
Pikapeale läks meil kõht tühjaks, nii et otsustasime rannalt lahkuda ja minna Beachy Head’i külas asuvasse pubisse, mis oli meile enne silma jäänud tänu oma vahvale nimele „Tiger Inn“ (e.k Tiigri Kõrts). Meie valik poleks saanud enam parem olla. Oleksime astunud justkui mõnda pubistseeni „Südameasjas“ või „Midsomeri mõrvades“. 
Tiger Inn oma hiilguses (valge maja vasakul)
Kõrts kubises inimestest ja uskuge või mitte, ka koertest. Peaaegu iga laua all istus mõni koer või isegi mitu. Mõned inimesed jõid lihtsalt õlut, teised nautisid einet. Meil vedas, sest üks laudkond oli just lahkunud, nii et meil õnnestus koht leida. Tellisime traditsioonilist fish&chips’i. Robert leidis menüüst oma lemmikud rannakarbid (ta võiks neid vist lõputult süüa). Kõik oli imemaitsev. Ma võin julgelt öelda, et nii head kala ja krõbekartulit pole ma veel kuskil enne saanud. Roberti karbid olid ka väga maitsvad, nii et me jäime oma einega üliväga rahule. Arvet maksma minnes uurisin kõrtsmikult, et kui kaua see pubi juba tegutsenud ka on. Kõrtsmik ütles, et oh, ei ole eriti kaua. Kõigest 16.sajandi lõpust alates :) Eriti suureks läksid mu silmad aga kuuldes, et pubi on olnud ühe perekonna pidada juba alates aastast 1807. Pole siis ime, et see pubi nii mõnus oli, kui sinna oli pandud ühe perekonna sajandite pikkune armastus.



Kallistan teid kõiki!

6 comments:

Anonymous said...

Kas see kaunis kollane oks on teie aiast?
Väga ilus väljasõit! Aitäh, sain justkui kaasas käia ja kõike nautida!Huvitav, et puudeta maastik võib ka nii ilus olla.Kriidimäed on ülivõimsad!
Giid rääkis meile Inglismaal, et seal peetakse vanaks ainult neid hooneid, mis on üle tuhande aasta vanad,ameeriklastele aitab sajastki.Kõik siin ilmas on suhteline...
Kõike ilusat teile kõigile!
Eva sõber

Eva ja CO said...

Eva sõber - kahjuks ei ole see kaunis kollane õis pärit meie aiast. Kalle püüdis selle pildile meie reisi ajal.
Nii tore, et said meiega mõttes kaasa reisida.
Kriidimägede võimsus üllatas mind. Poleks arvanud, et need nii suured on.
Teie giidi jutt Inglismaa ja Ameerika vanade hoonete kohta on küll lõbus ja ju ilmselt õige ka. Vaesed ameeriklased - neil pole ju võrreldes inglastega ajalugu ollagi :)
Tervitame palavalt!

Juc said...

Hei! Imeilus oli see teie Rannapea! Jube lahedad lumivalged kivid, sinise taeva ja mere taustal veel eriti. Vaatasin muidugi järgi, peaks vist lubjakiviks kutsuma :), aga kuna kõik oli nii valge, siis tundub kriit ikka kuidagi asjakohasem. Ja sinna pubisse oleks küll minna tahtnud, selline "päris Inglismaa". Kuigi, isegi teie kodu juures on see tunne vägagi olemas, et oled "päris Inglismaal". Tervitused teile!

katrinliias said...

Heihei! Jaa, lumi läinud!Aga oli ikka päris asjalik lumi, eriti sellistes suurtes parkides nagu Kews ja Hampton Courtis. Linna sees ehk sulas rohkem ära ja kiiremini. Ja tore tõesti et päike ja soojus nüüd tagsi on, minu londoni sõber olla pühapäeval T-särgi väel terrassil seemneid idanema sättinud.
Kriidikaljud tuletasid kohe meelde üht väga imepäraselt ilusat kohta Sitsiilia läänerannikul, mille nimi on Scala dei Turchi, http://www.google.ee/search?q=la+scala+turchi&hl=en&tbo=u&tbm=isch&source=univ&sa=X&ei=SjMJUc7KDs2k4ATo3oCQDA&ved=0CDgQsAQ&biw=1264&bih=613

Panen selle saidi et kel huvi saab võrrelda. Ei teadnudki et Inglismaal ka selliseid valgeid kaljusid on, ja eriti imponeeris mulle see kehvasti ehitatud basseinipõhi. Kivikeste korjamine võib viia selleni et kui hiljem vaja lennukile minna siis tuleb väga kõva südamega korjatud kivikollektsioon läbi käia, et pagasi kaal lubatud suurusesse jääks. Auguga kivid olla muuseas õnnetoovad!
Vaat see mulle meeldib et koerad ka pubides käia saavad!Ei imestaks kui neil ka õllejoomise komme juures oleks, inglismannide värk...Tulevases elus mina võiksingi ehk olla inglismaa koer - saaks ilusal maal elada ja pubis istuda!
Eile käisin kinos Anna Kareninat vaatamas ja täna lugesin arvustusi. Eva, kas oled seda filmi näinud ja kui siis kuidas meeldis. Minu hinges möllavad üsna vastakad vastukajad...
Tuisuliste tervitustega, Katrin

IVI said...

Nii mõnusasti kirjutad - tekkis tõsine tahtmine need paigad ka oma silmaga üle kaeda :))
Jätka samas vaimus!!!
On ikka mererandu maailmas olemas.. uskumatu. Vaatasin Katrini linki ka - ebareaalne :D

Eva ja CO said...

Juc - ma kohe arvasin, et keegi tark minu kriidi-või lubjaprobleemile lahenduse leiab. Ma ise arvasin tegelikult ka, et need peaks lubjakaljud olema, aga arvestades millied need kivid välja nägid, siis tundus kriit palju täpsema kirjeldusena.
Sulle oleks see pubi väga meeldinud. Meie kodukant on tõepoolest selline "päris Inglismaa", aga silm ju harjub ja võõras kant tundub ikka kuidagi veel lahedam ja ägedam.
Palju tervitusi!

Katrin - mulle meeldis meie lumi, aga kevade saabumine rõõmustab mind samuti!
Aitäh lingi eest. Need Sitsiilia kaljud on ikka veel vägevamad. Looduse ilu üle vist võibki imestama jääda.
Kivikeste korjamine võib tõesti suure kohvri kaalutõusu endaga kaasa tuua. Ma olen ka kuulnud, et auguga kivi toob õnne. Sellepärast püüan alati igast rannast ühe sellise leida ja endaga kaasa võtta.
Sinu uuestisünni unistus pubikoerana siia ilma tulla on küll lõbus. Tõid mulle lausa naeru näole :)
Anna Kareninat ma kahjuks näinud ei ole. Lugesin kunagi ammu raamatut, mis mulle väga meeldis. Siin jookseb praegu kinodes ülipopi muusikali põhjal tehtud film Les Miserables, mis pidi tohutu hea olema. Ma ise pole seda veel vaatama jõudnud. Mind hirmutab natuke filmi kestvus, mis on lausa 3 tundi, aga väidevalt lendab see aeg linnutiivul.
Saadan palju päikselisi tervitusi!

IVI - aitäh lugu kiitmast! Nii tore, et mul õnnestus emotsioon edasi anda nii nagu ma seda tundsin.
Katrini saadetud link pani ju lausa ahhetama. Tõesti ebareaalne!