Tuesday, 17 November 2009

Pakatame uhkusest


Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama sellest... Algus nagu Agu Sihvka lugudes, aga on ka põhjust, sest eile käisin ma Agnese koolis õpetajaga kohtumas. Õnneks polnud tegu agusihvkaliku pättuse klattimisega vaid täiesti plaanipärase arenguvestlusega. Arenguvestlused pidid selles koolis toimuma igal semestril, nii et siis kolm korda aastas. Olin täitsa põnevil. Kohtumine oli määratud kella kolmeks päeval, aga kohal tuli olla varem, et kätte saada Agnese kohta koostatud vaheraport tema edusammude kohta. Raport näeb välja nagu väike tunnistus, kuhu on märgitud kõik ained ja iga aine kohta kolm hinnet – esimeses lahtris on hinne (või siis hinnang) selle kohta, kui palju Agnes tunnis pingutab ja püüab. Teine lahter on selle kohta, kuidas on tehtud kodused tööd ja kolmas lahter näitab, kuidas neid koduseid töid on koolis esitletud. Esimesel hetkel Axi hinnetele pilku visates ma jahmusin, sest seal olid ainult ühed, mõned kahed ja paar kolme, aga siis tuli meelde, et siin on hinded ju vastupidi, nii et 1 on kõige parem ja 5 on kõige halvem. Nii, et super! Oi, ma olin ja olen uhke! Ax on nii tubli! Kolmed olid Axil ainult kunsti kodutöö ja kodutöö esitlemise eest, muudes ainetes olid enamasti ühed ja ka paar kahte.
Raport näpuvahel, läksime Agnese klassijuhatajaga kohtuma. Tegelikult on Agnesel lausa kaks klassijuhatajat või juhendajat (inglise keeles nimetatakse neid siin „tutor“), mõlemad meesterahvad, kellest üks, Mr Pillay, Axile väga meeldib, aga teda polnud just kahjuks kohal, nii et kohtusime Agnese teise klassijuhataja, Mr White’ga. Kohtumine oli äärmiselt meeldiv ja minu ego (ja Axi oma muidugi ka) sai kõvasti tõstetud. Klassijuhataja kiitis, et Agnes on uskumatult hästi kooli sisse elanud ja et Agnese inglise keel on lausa suurepärane ja et tal pole Axile mitte ühtegi etteheidet. Agnes ise kurtis, et tema sõnavara pole veel piisavalt laiahaardeline, aga õpetaja arvas, et eks see tuleb ajaga ja sellepärast pole vaja ülse muretseda. Ta pakkus Axile välja ka variandi, et kui Agnes tunneb, et tal on kontrolltööde ajal raskusi tööülesannete tekstidest aru saamises, siis andku kohe teada ja ta korraldab Agnesele nö ettelugeja, kes talle siis tööülesannet selgitaks. Päris vahva mõte! Kõige rohkem oleks seda võib olla matemaatika tekstülesannete juures vaja. Ma olen siin blogis ka kurtnud ja kurtsin ka eile arenguvestlusel, et matemaatikas ja prantsuse keeles on vahel keeruline ilma õpikuta hakkama saada. Soov pandi kirja ja lubati Axile need õpikud organiseerida, nii et jälle hea! Lahkusime koolist äärmiselt meeldivas ja kõrgendatud meelolus. Küll on ikka hea, kui sul on nii tubli tütar ja et ka poeg kiitmata ei jääks, siis kogu selle aja, mis meie Agnese ja Mr White’ga vestlesime, mängis Robi klassinurgas luukerega ja ei seganud meid põrmugi :)

Kalle käis eelmisel nädalal Türgis. Kahjuks sellest midagi siia blogisse sobivat kirjutada pole. Enamuse ajast viibis ta ühel või teisel koosolekul ja kohtumisel või õhtusöögil, nii et vedas, kui ta üldse nina õue pista sai. Õnneks kingiti talle paks raamat Türgi vaatamisväärsustest, nii et saime pärast kodus uurida, mida kõike seal näha võiks.

Lõpetuseks üks väike nali, mille korraldas meile Royal Mail. Saatsin oma isale isadepäevaks väikse paki, kus oli karp komme ja kaart. Kaardi esimeseks pooleks oli Londoni vaatega postkaart, mille taha ma kleepisin meie perepildi. Perepilt oli selline natuke totter – meie istumas ühes pitsabaaris, kõigil paberist kokamütsid peas. No selline naljapilt. Saatsin veel tähitud kirjana, et ikka kindlasti kohale jõuaks. Ja jõudiski! Ema helistas ja ütles, et isa oli kingituse kätte saanud ja tänas vahva autos kasutatava akulaadija eest. Ma mõtlesin, et ta teeb nalja! Et mis akulaadija?! Korraks turgatas veel pähe, et huvitav, kas kommid olid akulaadija kujuga või misasja ta ajab (mõte käib ju kiiresti). Küsisin, et mis akulaadijast ta räägib, et kommid ja kaart pidid ju olema. Aga kujutage ette – ei olnud! Ümbrik oli lahti tehtud ja uuesti kinni kleebitud. Ümbrikul kõik minu käekirjaga kirjutatud aadress peal, aga sees ei olnud mitte minu saadetis vaid mingi akulaadija, kusjuures veel sellise otsaga, mis mu isa telefonile ei sobigi. Olin hetkeks täitsa vihane, aga siis hakkas naljakas. Esiteks, kujutage ette minu vanemate üllatust, kui nad leiavad ümbrikust mingi akulaadija, ei mingit kaarti ega õnnitlust, lihtsalt mingi laadija. Kes mind tunnevad, need teavad, et ma tavaliselt selliseid ülipraktilisi asju ei kingi ja mitte ilmaski ei jäta ma lisamata kaarti või kirja stiilis „Hurrraaa, hurrrraaaa! Head isadepäeva, kallis issi!!!“ vms. Teiseks, nüüd ootas keegi akulaadijat ja sai selle asemel hoopis kommid ja mingi ülitotra perekonnapildi. Kohutavalt naljakas! Saatsin isale siis kohe meili ja õnnitlesin teda akulaadija saamise puhul, lisades, et mina seda küll ei saatnud, aga ehk kulub ikkagi marjaks ära. Isale tegi see ka hirmsasti nalja. Ta ainult imestas, et kuidas siis Royal Mail ei taibanud talle õige otsikuga laadijat saata ;) Järgmisel päeval, peale seda nalja, saabus meie postkasti reklaam Royal Maililt, milles sooviti häid saabuvaid jõule ja teatati, et nendega võime kindlad olla, et saadetis ka pärale jõuab. Ma vist rohkem siiski ei riski...

Täna tuleb meile külla Kalle õde Triinu koos oma tütre Emma-Liisiga. Nii vahva! Me juba nii ootame! Ilm pidi ka ilus tulema – homseks lubatakse lausa 16 kraadi sooja ja päikesepaistet! Praegugi paistab päike!

Roosade ja rõõmsate tervitustega!

14 comments:

Anonymous said...

Ei saa midagi parata, aga mulle tundub, et inglise koolisüsteem on meie omast etem. See on lapsesõbralikum ja ühtlsi ka lapsevanemasõbralikum. Meil on ju nii, et kui sa tahad, et laps ennast edukana tunneks, siis pead kogu aeg kodus aitama, kontrollima ja üleseletama. Ja lõpuks jõuavad kaugemale need, kellel on nutti ja keda on alguses aidatud.Aga vähem usinate vanemate lapsed saavad stressi ja kaotavad võib- olla üldse huvi õppimise vastu. Seal alustavad lapsed nii noorelt, et ükski talent ei jää avastamata. No aga sinu jutt on jälle humoorikas. Eriti meeldis mulle see, et Robi mängis luukerega ja laskis teil rahulikult kiitust nautida. Kõike paremat! Eva sõber

Eva & CO said...

Eva sõber - ma arvan, et eks nii Eesti süsteemil, kui Inglise süsteemil on omad plussid ja miinused, aga seda ma pean küll ütlema, et siinne koolisüsteem üritab lastes pigem erinevate teemade vastu huvi äratada, mitte ei kustuta seda huvi lõputu tuupimisega. Näiteks kodused tööd on enamasti sellised, kus palutakse mingi teema kohta ise infot juurde otsida ja sellest siis mingi kokkuvõte või mõni jutuke vms teha. Kooli tutvustavas bukletis oli ka rõhutatud, et koduseid töid antakse sellepärast, et lapses tärkaks huvi aine vastu. Eesti lasteaiasüsteem on aga 100 korda parem, kui siin ja minu meelest ei ole vaja 4 aastaseid lapsi ka koolipinki ajada nagu seda siin tehakse. Täitsa kurb on vaadata neid väikseid inimesi koolivorm seljas emme kõrval koolist koju kõndimas.
See, et Robi võiks luukerega seni mängida, kuni meie juttu ajame, oli Axi õpetaja idee. Väga andekas temast :)
Kõike toredat ja head Sullegi!

wips said...

LOL :) see luukere vist ei olnud dinosauruse oma ja kondid olid ikka näritud? väga lahe lugu!

Eva & CO said...

wips - luukere ei olnud tõesti dinosauruse oma, nii et jama ;) ja kondid olid kohe kindlasti näritud - mitte ühte tükki liha polnud enam küljes :)

Juc said...

Oi, super, Ax! Isegi mina olen Axi yle siin kaugel Tais uhke. Jube v2gev, ma olen ikka metsikult yllatunud, et tal see sisseelamine nii kiiresti l2x. V6imas! Aga Royal Maili nalja peale naersin nii et pisar silmas ja k6ht k6veras!

indrek 'ott' said...

hmm... tundub, et RoyalMail'i võiks ymber ristida RaffleMaili'ks. Et seda-korda läks siis sedamoodi... Mitte ammu tellisin Inglismaalt maaima kangeimat tšillit ja yllatus-yllatus... saingi selle kätte :-)

Mul võiks tööl selline systeem olla nagu Inglismaal koolis... tunneks vist ennast päris mugavalt.

Eva & CO said...

Juc - aitäh! Ax'i sisseelamine on jah kuidagi üllatavalt sujuvalt läinud. Ehk on oma osa sellel, et see on tal juba teine kord kooli vahetada (millele eelnes kolmes erinevas lasteaias käimine). Ma pole ta elu selles osas just lihtsaks teinud. Ax saab kõvasti karastatud :)
Tänu RoyalMailile on meie elu nüüd kindlasti kohe mitme minuti võrra pikem, sest naer pidi ju eluiga pikendama!

indrek 'ott' - väga hea idee, ristida RoyalMail ümber RaffelMailiks. Ei tea, kui suur neil JackPot on? Äkki ma ikka peaks veel midagi kellelegi saatma, võib juhtuda, et saabub midagi eriti kifti ;)

Sa võiksid oma pealikuga arenguvestlust pidades ettepaneku teha, et sätiks tööl asjad selliselt nagu Inglismaa koolis on :)

Anonymous said...

Sinu lugusid on äärmiselt vahva lugeda! Minu poeg on mõned kuud Robist vanem ja ka kõva dinosauruste fänn. Pidevalt murrab pead, kumb on tugevam, kas dinosaurus või robot, kas dinosaurused võivad sõbrad ka olla? jne. Ja tubli emps oled, et hoiad üleval positiivset meeleolu ning käid oma lastega vaatamisväärsuseid vaatamas.

Eva & CO said...

Anonymous - rõõm kuulda, et on ka teisi nii suuri dinosauruste fänne, kui Robi. Palju tervitusi talle! Robi arvates võivad dinosaurused sõbrad olla küll. Ta vahel ikka räägib, et kui MINU sõber dinosaurus külla tuleb, siis ta toob mulle kingitusi ja mina pakun talle torti, kuhu panen küünlad ka peale :)
Aitäh nii heade sõnade eest!
Kõike paremat Sulle!

Agnes said...

Hei emme! Ax siinpool. Mul on Lunch, seega tulin raamatukogusse istuma:). Kuidas teil l2heb? Kirjutaksin sulle meili, aga kooli arvutites ei saa G-Maili vms sisse logida. Kurb :(. Aga saab hakkama, ma arvan, et Hot-ti ikka saab, kui tahad;). Juttu tean, seega lugema ei hakka. Loodan, et loed seda nn kommi enne, kui ma koju j9an, sest muidu oleks imelik:). Kas Triinu on hotellis? Kuidas Robil l2heb? Kirjuta mulle meili, v9i r22gi kodus :D.

Terv,
Ax.

Eva & CO said...

Agnes - milline üllatus Sind siin kommenteerimas leida! Vahva!
Tänan küsimast, meil läheb hästi. Triinu veel poetuuril, Robi ja Emma on hetkel kehastunud dinosaurusteks, mina teen ühepajatoitu ja ootan Sind koolist koju!
Varsti näemeeee!!!

Eva said...

See oli tõeliselt armas lugu, Eva! Ja inglise koolisüsteemi ei suutnud ma ära imestada - tahan ka! Oma tulevastele lastele siis nimelt. :) Mitte et ma Inglismaale kavatseks kolida või juba lapsi ootaks, aga kunagi peavad ju siin ka asjad normaalseks muutuma. Muide, komplimendid Agnese kommentaari kohta - nii ilus ja õige eesti keel (grammatilises mõttes). PS. Muidu läheb hästi ja soovin teile kõike paremat! :)

Eva & CO said...

Eva - küll on tore, et Sa meile nii kaasa elad ja rõõm kuulda, et Sul ikka hästi läheb!
Ax oli Sinu kommentaari üle, mis Sa tema kommentaari kohta tegid, äärmiselt rõõmus. Eesti keel on tema jaoks siin eriti oluliseks muutunud ja ta tunneb vahel isegi muret, et ega ta siin olles seda ära ei unusta või ei hakka väga valesti kirjutama/rääkima. Ma siis lohutan, et olgu mureta, seda ei juhtu. Ax on suur Eesti patrioot! Lahe!
Aitäh heade soovide eest! Kõike paremat Sullegi!

indrek 'ott' said...

to: Eva & Co
RaffleMaili Jackpot?
Pool kuningriiki ja kummikommid!