Tuesday 4 December 2012

Edinburgh'i Hertsogi Auhind

Ehtisime pühapäeval jõulupuud! Siin on kombeks jõulupuu juba õige varakult majja tuua, et selle ilu võimalikult kaua nautida saaks. Meie puu on sel aastal aga hoopis iseäralik ja võib lausa öelda, et ise tehtud.  Lõikasin meie aia raagus sirelilt mõned oksad ja lasin neil nädala jagu kuivada. Siis ostsin aerosoolpudelis hõbedase värvi ja  värvisin oksad ära. Ehtisime puu paberist lõigatud lumehelvestega ja säravate munakestega ja meie jõulupuu oligi valmis. Selle pilt kaunistab ka meie tänast lugu. Tööl tuli sellest juttu ja  tuli välja, et sellel aastal pididki sellised okstest jõulupuud suur mood olema. Ma ei teadnudki, et ma nii trendikas olen! Lahe! Põhimõtteliselt võiks ju need oksad peale jõule kuuri panna, et need järgmisel aastal uuesti kasutusele võtta. See oleks ikka väga loodussõbralik tegevus. Millegipärast olen ma aga kindel, et järgmisel aastal Eestis olles tassin ma tuppa suure laanehiiglase ja naudin selle lõhna ja ei porise üldse, et okkad maha pudenevad.
Eelmise nädala blogiloos oli mul nii palju muljetamist, et Agnese arenguvestlusest jäi üldse rääkimata. Niigi sai lugu pikk nagu lohe.  
Just nii nagu ma lootsingi, sain ma taaskord arenguvestlusel kaifi osaliseks, sest õpetaja oli Axiga väga rahul. Hinnetelehel ilutsesid vaid ühed ja kahed, nii et mis sa hing veel oskad tahta. Selle aasta tunnistuse juures on uus see, et sinna on märgitud ka hinded, mis Agnes on eksamite tegemisel saanud. Seni olid märgitud vaid hinnangud tema tunnitööle, kodustele töödele ja pingutusele aine omandamisel. Need kolm viimast lahtrit olid ka sel korral tunnistusel esindatud, aga lisaks nendele siis veel ka eksami hinne. Eksamite tulemused on ka Axil puha A-d ja B-d. Super! Hinnetest aga hoopis ägedam oli see, et õpetaja uuris Agneselt, et kas ta oleks nõus kandideerima kooli õpilaskogu esindaja kohale. Õpetaja meelest sobiks Ax sellele kohale suurepäraselt. Ax oli väga meelitatud ja arvas, et miks mitte proovida. Teise ettepanekuna pakkus õpetaja, et kuna Agnes on nii tubli ja hakkaja, et siis ta võiks alustada programmi, mida kutsutakse The Duke of Edinburgh’s Award. See on väga kõrgelt hinnatud auhind, mida võivad taotleda noored vanuses 14.-24.a. Programmis on kolm taset. Iga taseme lõpus antakse programmi edukalt läbinud noorele auhind – pronks esimese taseme läbinule, hõbe teise tasemega hakkama saanule ja kuldne sellele, kes on juba kõige kõrgema taseme edukalt läbinud. Programmi läbimine nõuab pühendumust ja järjekindlust ja see ongi tegelikult põhiline, mida nende auhindade jagamisel silmas peetakse. Midagi kaelamurdvat selles ettevõtmises tegelikult pole. Selleks, et pronks auhinda saada, tuleb noorel läbida neli katsumust. Ta peab kolm kuud tegelema vabatahtliku tööga, kolm kuud tegelema mingisuguse spordialaga ja kolme kuuga õppima ära mingi uue oskuse.  Tuleb osaleda ka kaks päeva (üks öö) kestval matkal. Lisaks sellele tuleb noorel tegeleda veel ekstra kolm kuud enda valikul kas spordiga, vabatahtliku tööga või uue oskuse omandamisega. Tavaliselt võtab pronks auhinna saamine aega vähemalt kuus kuud. Peale seda, kui pronks auhind on saadud, võib noor asuda jahtima hõbedast auhinda. Süsteem on täpselt sama, aga kolme kuu asemel tuleb kõigega tegeleda 6 kuud, pluss siis veel ühega neist kolmest (vabatahtlik töö, sport ja uus oskus) ekstra 3 kuud. Hõbedase auhinna matk kestab kolm päeva ja kaks ööd. Hõbedast auhinda saab taotleda ka ilma, et sul oleks pronks auhind olemas, aga sel juhul pikeneb ekstra tegevuse tegemise aeg kuue kuuni. Kuldset auhinda saab hakata taotlema mitte varem, kui 16.aastaselt. Auhinna saamise osad on taaskord samad. Erinev on vaid see, et kui vabatahtliku tööle tuleb kindlasti pühendada 12 kuud, siis spordi ja uue oskuse omandamise vahel saab valida, kumba neist teha 6 kuud ja kumba 12 kuud. Matk kestab kuldse auhinna puhul neli päeva ja kolm ööd ja peab aset leidma „metsikul maal“. Kahjuks ma ei saanud aru, mida see metsik maa endast kujutab ;)  Pidi olema nii, et siinsetes ülikoolides hinnatakse sisse astumisel väga kõrgelt nende auhindadega pärjatud noori, sest see näitab, et inimese elus on ka muud peale õppimise, et ta suudab olla pühendunud ja kohusetundlik ja ta suudab kord alustatu lõpule viia. Mul on igal juhul väga hea meel, kui Agnes selle programmiga algust teeb. Huvitav, kas seda Eestis olles ka jätkata saaks? Peaks uurima.

Meil siin nüüd muud uudist polegi, kui kuningliku beebi saabumine järgmisel suvel. Kõik on suures elevuses! Raadio hommikuprogrammis pakuti juba maimukesele nimesid. Hetkel on küll asi alles väga alguses, nii et tuleb vist nimede mõtlemise asemel pigem Kate’le pöialt hoida ja soovida, et kõik läheks hästi.


Kallistades!

12 comments:

Anonymous said...

Väga kaunis jõulupuu ja tuleb välja, et viimase moe järgi!!! Te olete Inglismaasse ikka väga hästi sisseelanud! Loodan, et välja elamisega raskusi ei teki.
Mis lohe-juttudesse puutub, siis minu pärast võiksid nad veel palju lohemad olla.
Ax on super! Hea, et õpetajad sellest ka aru saavad. Medali taotlused on üks kaval nipp. Õigupoolest on igasse ühiskonda vaja mimekülgseid inimesi, kes oleksid laia silmaringiga ja hakkajad iga asja peale. Muide, nõuka ajal oli kuhugi kandideerides ka väga tähtis lause, et ühiskondlikult aktiivne.Selle all peeti silmas küll põhiliselt pioneeri-, komsomoli- või parteitööd, aga eks ta midagi ikka näitas. Huvialategevus käis ka selle lause alla.Aga vot heategevusest nägu juttu ei olnudki. Ju oli kõigil niigi oma võrratus riigis suurepärane elu.

Rõõmsat ja õnnelikku detsembrit teile kõigile!
Eva sõber

Eva ja CO said...

Eva sõber - tundub tõesti, et oleme Inglismaa ellu sisse elanud. Oli ka aeg! :) Loodetavasti teed Sina ja teised meie sõbrad välja elamise kergeks :)
Seda on hea kuulda, et Sul minu lohejuttude vastu midagi pole. Kipun vahel enda meelest ikka natuke hoogu minema :)
Aitäh Axi kiitmast! See,et ka õpetaja Agnest väärtustab, tegi tõesti tuju heaks.
Jutt ja ideed olid nõuka ajal ju väga kenad. Teostus jättis vaid soovida. Vabatahtlik töö tehti ära ilmselt laupäevakute ja talgute nime all. Iseasi, kui vaba see tahe oli ;)
Eriti toredat detsembrit!

IVI said...

Uskumatult tubli tütar Sul tõesti! Kui vana ta on, kui küsida tohib? Huvitav on mõelda, et elate kindla teadmisega, et järgmisel suvel olete juba Eestis. Kas lapsed ootavad seda?
Muide, Sinu pikki postitusi on alati põnev lugeda, nii et jätka samas vaimus ;)

Eva ja CO said...

Ivi - aitäh heade sõnade eest! Agnes on 14.aastane.
Eesti ootuses elada on väga elevust tekitav ja noored ootavad kolimist väga. Robert on muidugi enamuse elust siin elanud (kolisime siia, kui ta oli 3 ja kevadel saab ta juba 7) ja eks ta hakkab kindlasti oma siinseid sõpru igatsema. Eesti on tema jaoks puhkuse maa :) Õnneks oleme Eestiga tihedat sidet hoidnud ja sildu mitte põletanud. Tulime ju siia teadmisega, et see on ainult kolmeks aastaks. Nüüd sai kolmest aastat neli, aga ikkagi võtsime seda kui ajutist lahendust või nagu pikka puhkust.
Tore, et mu pikad postitused Sulle meeldivad. Nagu näed, siis ei suuda ma isegi kommentaari lühidalt kirja panna :)

Juc said...

Väga lahe jõulupuu. Ja küll Sa oled trendikas, haarad uusi moevoole lausa õhust! :) Siin tuuakse ka puu tuppa varakult, esiteks selle pärast, et siin käib ju Püha Nikolaus, kes tuleb juba sel nädalal - ehk siis puu peab toas olema. Teiseks sellepärast, et tuppa tuleb nulg, mis ei aja okkaid maha! Mina tahaks Eestis ka nulgu, aga need paganamased on seal hirmus kallid! Kas Inglismaal on ka nulud jõulupuuks? Ax on jälle supertubli, ei jõua ära kiita. Kallista teda kohe meie poolt! :) Ja kuninglikust beebist kuulsin mina alles eile!!! Vaene Kate pidi haiglas olema, sest tal on süda nii paha. Hoiame pöialt, et kõik ilusti läheks! Varsti näemeeee! Juc ja co

Eva ja CO said...

Juc - nii tore, et Sulle meie jõulupuu meeldib. Panime sellele veel eile väiksed elektriküünlad ka peale, nii et nüüd on puu täiuslik :)
Teil on seal jah ju see Püha Nikolausi pidu. See on vist homme? Siin ka ikka tuuakse nulud tuppa. Ma ei ole sellist päris meie kuuske müügil näinudki, kui aus olla. Ega ma pole muidugi väga uurinud ka. Huvitav on see, et paljusid puid müüakse koos mullapalliga, nii et kui jõul läbi on, siis võid endale puu aeda istutada :) Mulle meeldib Eestis ikka ise metsas puu järel käia. Nii tore, et RMK jõulukuuse toomise üritusi korraldab. Metsast ei pruugi muidugi nii uhket kuuske saada, kui poest, aga selle eest on käik iseenesest väga äge ja meeleolukas.
Kuningliku beebi uudis jõudiski uudistesse alles esmaspäeva õhtul. Kuningakoda oleks ilmselt tahtnud uudist kauem varjata, aga kahjuks läks Kate iiveldus üle igasuguse piiri, nii et ta vaeseke peab nüüd haiglas olema, kus teda turgutatakse. Kahju kohe vaesekesest. Hoiame pöialt!
Juba 20 päeva pärast näeme! Hurraaa!!!

Alice said...

See Agnes on teil tõesti üks superstaar :) No nii tubli kohe. Te võite tõesti uhked vanemad olla.
Ma loodan, et sa Eestisse tagasi kolides jätkad blogi kirjutamist kuna nii huvitav oleks lugeda kuidas elu Eestis pärast Inglismaal elamist tundub ja kui suur on erinevus Eesti ja Inglise koolide vahel.

Meie toome päris kuuse koju sel laupäeval. Ostame IKEA-s kuna seal on odavad aga ilusad kuused. Me ostame alati päris puu just lõhna pärast :) Eks ta kallis lõbu ole aga meie arvates seda igati väärt.
Okkaid kartma ei pea kuna enamustel kasvandustes kasvatatud puudel ei lange okkad ka parema tahtmise juures ära (ok, paar tükki ehk siiski) :)

Eva ja CO said...

Alice - oo, see "superstaar" tegi Axi (ja minu muidugi ka) kohe eriti rõõmsaks :) Aitäh! Oleme tõesti uhked! :)
Ma ei kavatse Eestis blogi pidama hakata, aga ma arvan, et paar postitust panen siia selle blogi lõppu ikka. Sest on ju päris põnev, kuidas tagasi harjumine kulgema hakkab. Üks mu kolleeg ütles, et kodumaale tagasi kolimine on tegelikult palju raskem, kui välismaale kolimine. Asi on selles, et välismaale minnes sa oled valmis selleks, et kõik on teistmoodi ja võõras, aga koju tagasi minnes sa arvad, et kõik on teada ja tuntud. Siis aga selgub, et sina ise oled vahepeal muutunud ja kohalikud olud ja inimesed samuti ja nii saadki ehmatuse osaliseks...No eks näis! Ma olen vaimus valmis imestama :) Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal ütles kunagi, et kaua elavad need, kes vihastamise asemel imestavad :) Püüan seda mõtteviisi järgida.
Teil on siis täna kuuse toomise päev! Nii lahe! Me ei ole siin tegelikult enne üldse kodu eriti ehtinudki, sest oleme pikalt alati Eestis olnud jõulude ajal ja ehtimised seal teinud. Sel aastal lähme aga ainult nädalaks ja seetõttu tuligi idee ka siinset kodu jõulumaks muuta. Kuusk aga meile kohe kuidagi siia ei mahu.
Mõnusat puu ehtimist ja kuuselõhna nautimist!

Tikker said...

Kuna mul on täna öösel mölapidamatus, siis ma mõtlesin, et ma kirjutan lõpuks sulle ka kommentaari ära, et endast märk maha jätta.

Ma kuidagi väga juhuslikult läbi kellegi blogrolli siia sattusin ja lugesin su blogi ühe hingetõmbega läbi. Ja just sina oledki 100% vastutav selle eest, et ma nüüd nii kohutavalt Londoni järele igatsen, et koliks kasvõi hommepäev sinna tagasi :P No sa lihtsalt oled selline võrratult positiivne ja lahtise maailmapildiga inimene, kes kõigest oskab rõõmu tunda, et mulle tundub see teie elu seal täiesti ideaalne.

Nii et selles mõttes on hirmus kahju, et see blogi siin varsti nö kinni läheb. Sa võiks Eestisse tagasi kolides edasi kirjutada :)

Aaa ja kui sa nüüd küsid, aga miks te siis ei koli, siis ESITEKS otsustasime me kindlalt ära, et tahame elada Pärnus, kus on meie mõlema vanemad, sest lastega on nii mõnus perega lähestikku elada, TEISEKS me kolisime just kolmeks aastaks Norrasse, et säästa raha kodu renoveerimise jaoks, sest seal kuradi kallis väikeses Pärnus töötades ei säästaks seda raha ka järgmise kümne aastaga, KOLMANDAKS ei oska ette kujutada, mis nipiga saaks Londonis nii hästi tasustatud töö, et seal lastega elamine ära tasuks - abikaasa on mul küll erialalt IT spetsialist, tehnilise toe poole peal, mis VÕIKS ju olla mitte kõige halvemini tasustatud, aga varasemaltki Londonis elanud ja erialast tööd leida ei õnnestunud, ilmselt mängib mingit rolli see, et tal haridus pole mitte BA vaid keskeri... Ja mina otsin endiselt oma kutsumust. Kahe mitte eriti kõrge palgaga tööl käiva inimesena elas Londonis üsna mõnusasti ära ja sai endale üht-teist lubada ka (ehkki selline mõnus elu, nagu teie elate, on meie jaoks esialgu helesinine unistus ja selliste blogide lugemine just panebki rohkem unistama - kui elavalt ette kujutada peaks ju kiiremini täide minema :P), lastega on hoopis teine tera. Aga ausalt, kui keegi praegu pakuks tööd, mille palgast normaalselt ära elaks, siis koliski kohe praegu, suva sellest Norrast ja Pärnust :D Vaat nii suur igatsus on.

Eva ja CO said...

Tikker - rõõm Sind meie blogi veergudel kohata! Sinu kommentaar oli nii tore ja armas, et tegi mul kohe kogu päevaks tuju heaks! Suur aitäh! Võtan vastutuse Londoni isu tekitamise eest rõõmuga enda kanda :) Siin on tõesti tore, aga sellegipoolest kisub hing ikka Eestisse. Nii, et ma saan teie pere otsusest, Pärnus elada, täiesti aru. Kahju, et teie Pärnu elu unistuse täitumiseks tuleb teil nüüd kolm aastat Norras elada. Samas, eks see on ka ju jälle huvitav kogemus.
London on tõesti väga kallis linn ja siin erialast tööd leida või üldse tööd leida, on paganama keeruline. Asi on selles, et siin on kõige tähtsam asi omada Suurbritannias töötamise kogemust. Kui seda pole, siis ole sa nii nutikas kui tahes, tööle sind naljalt ei võeta. Näen oma tööjuures paljusid oma ala proffe, kes on kümnete viisi oma CVsid saatnud ja pole mitte ühtegi vastust saanud. Isegi mitte äraütlevat. Lihtsalt vaikus.
Piilusin ka Sinu blogi. Väga mõnus lugemine! Ma eriti kaugele ei jõudnud, sest sattusin nägema suurt lumehelbekest, mille Sa olid meisterdanud ja kuna see tundus nii ilus, siis pidin ju selle kohe järele tegema (aitäh, et lingi oma loo juurde lisasid) ja juttude lugemine jäigi pooleli :) Lumehelbeke sai imeilus! Kogu pere ahhetas :)
Rõõmsate tervitustega!

Tikker said...

Minu blogiga on nii, et kuna ma kolisin hiljuti Bloggerist omaette, siis on enamik postitusi privaatsed, ma tahaks need enne üle vaadata, kui üles panen ja pole lihtsalt jõudnud. Blogima hakkasin 2005 alguses, praegusel lehel on privaatsed enamik postitusi 2007-2011, avalikud 2005-2006 ja 2012 ning veel nipet-näpet. Kui sa peaks mingil arutul põhjusel tahtma ülejäänut lugeda, siis mul on kinnisena terve blogi Bloggeris olemas ja võin sulle sinna kutse saata. Uue aasta lubadus number üks: kõik blogipostitused üle vaadata ja avalikuks teha :D

Nagu mainisin, oleme abikaasaga mõlemad Londonis elanud ja töötanud, nii et UK töökogemus on olemas (kogu Londoni aeg on ka blogis praegu "luku taga", elasime seal märts 2007-okt 2008 ja sept 2009-mai 2010). Küll aga pigem selline lihttöö, mitte nii hea palgaga, et nüüd lastega elamine ära tasuks. Ma muidugi täna pinnisin abikaasat ja tuli välja, et tol ajal ta Londonis erialast tööd eriti ei otsinudki, nii et... Praegu on meil juba hull plaan, et ÄKKI võiks ikkagi jälle Londonit proovida. Kui teha sinu soovituste järgi korrektne CV ;) Ma oskan kirjutada absoluutselt perfektseid kaaskirju... Ja ta saaks kindlasti suurepärased soovituskirjad nii viimaselt UK bossilt kui ka viimaselt Eesti bossilt, kus erialast tööd tegi... Äkki, ÄKKI... Aga nojah, eks me vaata :) Jama on, et siit Norrast tööd otsida ei saa, peaks ikka koha peal, samas ei julge ju niisama tööd üles öelda, et lihtsalt Londonisse kolida :)

Nojaa, näe, jälle mölapidamatus. Ma olen täiesti lootusetu :D

Eva ja CO said...

Tikker - pikkade kommentaaride vastu pole mul mitte kõige vähematki :) Mulle meeldib neid lugeda ja kaasa mõelda!
Ma pean kohe ausalt ütlema, et mina küll ei julgeks sellist kannapööret teha ja Londonisse kolida. Just ennekõike laste pärast ei julgeks ennast ja kogu kampa nii ebakindlasse olukorda panna. Ma ikka pusiks pigem Pärnu elule mõeldes Norras edasi :) Kunagi, kui lapsed juba "pesast lennanud", siis võite ju abikaasaga kahekesi Londonisse kolida ja siinset suurlinna elu nautida :) Või kes teab, võib olla juhtub kunagi keegi teile ise hoopis siia tööd pakkuma ja teil ei tulegi seda ise otsida(nii nagu meil juhtus). Ma olen pannud tähele, et vahel piisab vaid kogu hingega soovimisest ja asjad muutuvad justkui iseenesest sulle soodsas suunas :) Mu pöial on igal juhul teile mõeldes pihus.
Ootan huvita Sinu blogi vanade lugude avalikustamist :)