Tuesday, 23 April 2013

Seitse

Päike paistab ja see teeb tuju heaks! Sellel aastal on kevad nii aegalse vinnaga, et selliseid ilusaid ja päikselisi ja sooje päevi võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Meie aias olev suur roosade õitega puu pole isegi veel õitsema hakanud. Selle järgi saan aru, et kevad on sellel aastal umbes kolm nädalat oma tavapärasest graafikust maas. Põhjus, miks ma selle roosa mandlipuu õitsemise aega nii täpselt tean on selles, et see puu on alati Robi sünnipäeva ajal õitsenud. Ühel aastal pudenesid sünnipäeval sellelt juba õied, nii et Kalle tegi laste rõõmuks puud raputades aias roosat õievihma.

Laupäeval, kui meie Robi 7 sai, ei olnud õievihmast juttugi, aga õnneks ei olnud juttu ka päris
vihmast, sest päike paistis ja kuigi varjus oli endiselt jahe, siis päikese käes tundus olemine juba õige suvine. Roberti sünnipäevaks olid meile külla sõitnud ka sõbrad Eestist, nii et hommikune laulukoor Robi voodi ees oli kohe eriliselt uhke. Nii vägevat üles laulmist pole meie majas veel enne toimunudki. Kuigi ma olin pannud kella enda meelest väga varajaseks tunniks helisema, siis kahjuks ärkas Robi ikkagi natuke enne mind üles ja ma pidin tal paluma magamist teeselda. Tore, et Robi hea näitleja on. Kui poleks teadnud, et ta tegelikult üleval on, siis oleks küll arvanud, et ta tõesti magab ;) Ma mäletan omast käest, kui raske oli sünnipäevahommikul voodis pikutada ja oodata, kuni perekond mind äratama tuleb. Kuulasin, kuidas emme köögis toimetas ja paberitega krõbistas ja vaiksel häälel teisi üles ajas. Tundus, et neil kulus vähemalt tund aega enne, kui nad mulle laulma tulid. Pissihäda tuli ka alati peale, aga no ei saanud ju teiste üllatust rikkuda ja voodist välja minna. Samas oli see ootus ju ikkagi tore, sest elevus ja rõõm oma sünnipäevast ja ees ootavatest kingitustest kasvas iga minutiga.
Roberti tore päev ei päädinud aga ainult hommikuga. Päeval pidasime pidu koos kogu tema klassiga, kelle me olime kutsunud taaskord kiriku kõrvalhoonesse pidutsema. Alguses jooksid lapsed niisama ringi ja sõid ja siis saabus meelelahutaja, kes neile igasuguseid keemiakatseid ja eksperimente tegi. See naine tundus alguses üsna karm tädi olevat. Kamandas lapsed istuma ja luges kõval häälel ette reeglid, mida nad ei tohi ja mida nad tohivad teha. Mind ennast selline karm kohtlemine veidi hirmutas, aga lapsi ei paistnud see eriti morjendavat. Igal juhul oli kogu programmi vältel kord majas ja sekeldusi ei tekkinud. Tegelikult ilmselt tulebki olla veidi karmim, kui tegemist on ohtlike ainetega. Õnneks proua karmus kadus, kui ta katsete tegemise juurde jõudis, nii et lisaks sellele, et katsed maru kiftilt välja kukkusid, viskas ta ka nalja ja lastel (ja ka vanematel) oli väga lõbus ja huvitav kogu seda asja jälgida.
Kõige ägedam oli see, kui ta purustas kuiva jääd (i.k dry ice) ja sellele keeva vett peale valas. Kuiv jää  ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid, mis muutub tahkest olekust otse auruks kui sellele keeva vett peale valada. Maru äge oli vaadata, kuidas suurest kausist justkui nõiakaev sai ja kuidas aur kogu põranda kattis.
Kui katsed läbi said, siis tõime laulu saatel saali tordi. Palusin oma Eestist tulnud sõpradel häid nelinurkseid küpsiseid tuua ja tegin ühe õige küpsisetordi. Siin minu meelest nii häid tordiküpsiseid saada ei ole. Paistis, et tort meeldis kõigile, sest alles jäi seda vaid mõni üksik tükk.
Õhtul tellisime koju sushit ja pidasime maha ühe mõnusa koduse peo, kus põhiatraktsiooniks kujunes õhupallidest heeliumi hingamine ja selle mõjul peenikeseks muutunud häälega rääkimine. Ma pole enam ammu nii palju naernud, kui sellel õhtul. Robi jäi oma sünnipäevaga igal juhul väga rahule ja see ongi ju põhiline.

Meie sõbrad lahkusid eile ja sellega sai ka punkt pandud meie siinsele koduse hotelli pidamisele. Suur rõõm oli kõiki sõpru, kes meile selle pea 4 aasta jooksul külla jõudsid, siin võõrustada ja kes ei jõudnud, no siis nüüd pole enam midagi teha. Rong on läinud ja pood on kinni ;) Ja mul pole sellest põrmugi kahju!!! Ees ootab veel kolm nädalat asjade sorteerimist ja kolimise planeerimist, aga see on ainult puhas rõõm. Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda suuremaks mu elevus läheb.


Kallistan teid kõiki!!!


8 comments:

Indrek 'Ott' said...

Robile tagantjärele palju õnne sünnipäevaks! :)

Eva ja CO said...

Indrek 'Ott' - suur aitäh õnnesoovide eest :) Robi oli väga rõõmus!

Anonymous said...

Palju õnne igaks päevaks! Küll on tore, et sünnipäev nii hästi õnnestus.Unepuudus enne sünnipäeva, on minule ka väga tuttav. Eriti lapsena oli see täielik piin ja unenäod olid kõik seotud jaburate kingituste ja igasuguste äpardustega. Nüüd selliseid asju enam ei juhtu, vananemisel on ka mõned plussid.
Tervitan! Eva sõber

Juc said...

Palju õnne veelkord! Teil oli jälle niiiiiiii lahe sünna pidu Robil! Ja nii äge, et viimasele sealsele sünnale kogu klass oli kutsutud! Mina mäletan hästi seda Robi sünnat, kui roosa puu juba õisi sadas :) ja peenikese häälega rääkimine oli tõesti kohutavalt naljakas. Teised inimesed pargis pidasid meid vist segasteks :)! Nautige siis oma viimaseid vabu Londoni-nädalaid ja varsti näemeee!

katrinliias said...

Robile palju palju õnne sünnipäevaks , tagantjärele ! Tore et ta oma Londoni klassiga jõudis veel pidu pidada enne lahkumist, ja sügisel ootavad teda juba hoopis uued klassikaaslased.
Londoni-saaga siis kisub ikka lõpu poole, mis teha. Aga siiski, rõõm on tõdeda et kuulun nende õnnelike hulka, kes Sinuga koos said pubis pindi õlut teha!Tore oli! järgmine pint tuleb ehk siis hoopis Tallinnas, kuna mu puhkuse aeg muutus ja kehva kevade tõttu jätsin Londoni mängust välja. Nii et stiilis kauge, kuid lähedane - tore et varsti kodumaale saabute , pagas pungil häid mälestusi Londonist.

Eva ja CO said...

Eva sõber - suur aitäh! Õnne on tõesti igaks päevaks vaja :)
Tõesti tore, et sünnipäev nii hästi välja kukkus ja eriti tore, et see nüüd jälle peetud on :)
Mina ka enam oma sünnipäeval enne õiget aega üles ei ärka, aga mul on nüüd see jama, et teiste sünnipäevade hommikute korraldamine on nii tore, et olen ise sama suures elevuses, kui sünnipäevalaps (vahel veel suuremaski) ja ei saa korralikult magada ja näen unes, et kõik läheb untsu või et ma magan sisse või on kingitused kadunud jms. Kalle kutsub mind nüüd sünnipäevapäkapikuks, sest mulle tõesti meeldib sünnipäevahommikuid korraldada ja kingitusi teha :)
Meie ka tervitame! Palavalt! Sest päike paistab! Hurraaa!

Juc - aitäh õnnesoovide eest! Me kutsusimegi kogu klassi just sellepärast, et ikkagi viimane pidu siinse kambaga. Muidu oleks ehk valitud seltskonnale peo teinud.
Mulle tundub, et teie sattusitegi siia siis, kui meil oli siin kõigi aegade kõige ilusam kevad. Meil sai ikka nende õhupallidega seal pargis kohutavalt nalja. Siiamaani tuleb naer peale, kui mõtlen.
Nüüd on juba nii loetud päevad äraminekuni jäänud, et kõhe tunne tuleb peale. Aga see "kõhe" on head sorti!
Nii äge, et juba varsti näeme! See on lihtsalt SUPERRRR!!!

Katrin - suur tänu õnnitluste eest! Tõesti tore, et peaaegu kogu klass sai Robi peole tulla (ainult 3 last jäi tulemata).
Nii vahva, et meil õnnestus siin kohtuda. Ma hakkasingi mõtlema, et kas Sa siis käisid kevadel Londonis ja me lihtsalt ei trehvanud või jäi reis ära. Nüüd siis tean.
Meie Londoni elu hakkab tõesti lõpule jõudma ja meie "pagas" on headest mälestustest lausa punnis ja ülekaaluline :) Päike paistab ja mul on hirmus raske ennast sundida kraami sorteerima, aga pean ennast ikka kokku võtma.
Palju rõõmsaid tervitusi!

killuke said...

Palju õnne ka siitpoolt :) Tore, et veel vahva pidu sai peetud. Jääb kindlasti kauaks meelde.
Toredaid toimetusi nii palju kui seda aega veel seal järgi jäänud on :)

Eva ja CO said...

killuke - aitäh õnnesoovide eest! Ma usun ka, et see pidu jääb Robile hästi meelde.
Meie ekskurseerimise/seiklemise hoog on nüüd veidi raugenud, aga mõned toredad toimetused ootavad veel endiselt ees. Ikka vapralt ja toimekalt võiduka lõpuni :)