Tuesday, 30 March 2010

Tipp ja täpp


Eelmise nädala neljapäeval saabus meie õuele õnn  - Robert jäi tuulerõugetesse. Kõlab väga julmalt, aga tegelikult on hea, kui selle kaelast ära saab, sest ükskord tuleb see haigus niikuinii läbi põdeda ja mida varem, seda parem. Kalle on üks neist vähestest inimestest, kes seda haigust põdenud pole ja nii oligi, et kui mõni läheduses olev laps jälle tuulerõugetesse jäi, siis istus Kalle nagu püssirohutünni otsas, endal hirmuhigi laubal, et kas jääb ise ka haigeks või ei jää. Täiskasvanuna ei ole see üldse nii lihtne tõbi põdemiseks. Õnneks on tänapäeval olemas vaktsiinid, nii et kui kuu aega tagasi Robi parimal lasteaiasõbral tuulerõuged tulid, siis läks Kalle ja vaktsineeris ennast ära. Nii hea! Nüüd ei pea ta Robertit kartma :) Siin on aga tuulerõugete ravimiseks hoopis teised meetod, kui Eestis. Täppidele tuleb panna mingit guaššvärvilõhnalist valget möglat ja seda ei pea üldse ainult täpile panema vaid võid laia käega kasvõi terve keha kokku määrida. See jätab kehale sellise valge kihi peale. Kõige parem on aga see, et lisaks sellele valgele möksile, tuleb lapsele anda hoolega allergiarohtu, et ta ei sügeleks ja uskuge või mitte, Robi pole ennast kordagi kratsinud. Ta lihtsalt ei sügele! Kas pole võrratu! See sügelemine ongi ju selle haiguse juures kõige tüütum. Robertil pole õnneks palavikku ka olnud ja eile õhtuks hakkasid täpid juba vaikselt ära ka minema, nii et oleme vist üsna kergelt pääsenud (ptui,ptui,ptui üle vasaku õla muidugi).

Tänu Roberti haigusele oleme me üsna kodused olnud, nii et sellel nädalavahetusel me midagi eriti eriskummalist või põnevat ette ei võtnud. Ilm oli üsna ilus, nii et toimetasime kodu ümbruses. Kalle kraamis terassi ja õlitas aiamööblit (grillihooaeg võib varsti alata!) ja mina istutasin meie väiksele põllulapile, mille me eelmise nädala alguses Robiga kenasti üles kaevasime, neli tomatitaime (Robi erisoov) ja mõned pundid erinevaid maitsetaimi. Lahe, kui on ikka väike maalapike, kus midagi kasvatada. Imelik on see, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem sinna mulla poole kisub. See pole tegelikult minu avastus, selle sõnastas kunagi aastaid tagasi juba minu armas emme, aga siis ei osanud ma sellesse lausesse veel kuidagi suhtuda. Nüüd aga tundub see tõsi, mis tõsi! Tulbid, mis me sügisel Robertiga mulda pistsime, on kõik ilusti välja tulnud ja hakkavad kohe-kohe õitsema. Üks punt nartsisse on ka täiesti olemas, teine on kuhugi kadunud ;) Need lilled tunduvad kohe eriti armsad ja ilusad, sest me ise istutasime need! Laupäeval, kui ma läksin poodi tomati-ja maitsetaimi ostma, siis ma pidin ennast ikka kõvasti ohjeldama, et ma kogu poes müüdava kraamiga koju ei tuleks. Õnneks pidin arvestama sellega, et pean kokku ostetava kraami kondiaurul koju vedama. Lausa õnn, et meil autot ei ole :) Te ei kujuta ette, mida kõike seal poes müüdi! Tomatitaimed, maitsetaimed, maasikataimed, kõikvõimalikud lilled – see on arusaadav. Aga seal müüdi veel ka näiteks porganditaimi, mis olid umbes 15cm kõrgused ja siis veel ettekasvatatud hernetaimi. No mine hulluks! Herneid ja maasikaid oleksin tahtnud ka veel osta, aga kuna ma oman ainult kahte kätt, siis jäi see lõbu ära. Pealegi, nii tomatid kui ka maasikad tahavad päikselist kohta, aga seda jagub meil siin vaid ühele liigile ja kuna Robert tellis tomateid, siis jäid maasikad ära. Kas hernestele kõlbab ka varjulisem kasvukoht? Kui kõlbab, siis ma läheks küll ja tooks sealt poest mõned taimed ära. Natuke ruumi on veel alles. Elagu potipõllumajandus ja Tootsi peenar! 

Meil on siin tõeline kevad! Ma hõiskan seda siin blogis juba eitea mitmendat korda, aga no ma ei jõua ära rõõmustada. Mul on juba tükk aega plaan minna fotokaga mööda tänavaid luusima, et kõiki neid õisi pildistada, aga pole veel jõudnud seda ette võtta. Kord pole aega ja kord pole jälle ilusat ilma. Rododendronid on meie aias praegu täies õies, nii et rohelist ja roosat on põõsal vaat, et ühepalju. Meist mitte eriti kaugel on ühes aias ma arvan, et oma 4-5 meetri kõrgune tumepunaste õitega rododendron, mis näeb nii uhke välja, et kui ma seda esimest korda nägin, siis ma lausa tardusin, see oli lihtsalt midagi enneolematult kaunist! Ja siis on kirsiõied ja mandlipuu õied! No võrratu! Eile, kui ma trenni läksin, siis möödusin ühest aiast, kus oli mingi roosade õitega põõsas, mis lõhnas nii magusalt, et ma ei suutnud vastu panna, pistsin nina õite vahele ja lihtsalt seisin ja nuusutasin :) Naljakas, kui majaomanik oleks sellel hetkel koju tulnud :)

Ma olen nüüd jälile saanud, miks siin nii palju endale riideid ja muud pudi-padi ostetakse. Asi on selles, et vanad asjad viiakse lihtsalt regulaarselt minema. Ma ei tea, kas te mäletate, aga kunagi sügisel ma kirjutasin, et olin just olnud hädas, et mida teha Robertile väikseks jäänud riietega, kui meie koju saabus kilekott palvega see ebavajalike riiete, jalanõude ja muude asjadega täita ja ukse taha jätta, kust see siis ära viiakse. Ja nii oligi! Kott oli läinud nagu niuhti ja mina õnnelik. Nüüd on aga lugu nii, et neid kilekotte saabub igal nädalal. Hea ajastus! Enamus inimesi tahab kevadel oma garderoobi muudatusi ja siis on ju nii hea, kui saad oma eelmisel hooajal moes olnud hilbud ära anda. Kapp kohe tühjem ja vajadus uusi osta jälle suurem ;) Need kokku kogutud riided ja muud asjad lähevad müüki ja saadud tulu läheb kas vähihaigete toetuseks või südamehaigete toetuseks või mõneks muuks sarnaseks õilsaks eesmärgiks. Siin on hästi palju neid poode, mis on meie mõistes kaltsukad, aga mis tegelikult ongi just sisse seatud mõne sellise organisatsiooni poolt, mis kogub eelpool nimetatute toetuseks raha. Minu meelest jälle hiilgav idee! Ma mõtlesin, et kas Eestis saaks ka midagi sellist korraldada. No et, kui paneks postkastidesse kilekotte ja paluks ebavajalikud riided ja asjad sinna sisse panna, aga ma kardan, et Eesti  ühiskond pole selleks veel valmis. Meil pole veel vist nii palju ostlemishulle ka ja kui endale enam miski ei meeldi, siis paremad asjad antakse ikka sõbrannadele, sõpradele ja sugulastele ja kehvad ja kulunud visatakse lihtsalt minema. Ma kardan, et sinna kilekottidesse koguneks paras rämps. Idee iseenesest on muidugi kaalumist väärt.

Laupäeval saabus meile kiri Richmondi Linnaosavalitsusest, kus teatati, et Robertile on eraldatud koht koolis, mis oli meie kooli-eelistsuse nimekirjas esimesel kohal (pingerida koosnes kolmest koolist)! Hurraaa! Tegime koolitaotluse juba oktoobri lõpus ja nüüd tuli vastus! Nii, et sügisest on Robert meil siis koolipoiss! Kõlab endiselt veidralt :)

Meil algab nüüd külaliste-maraton. Juba ülehomme saabub külla Kalle endine töökaaslane, kes tuleb siia munadepühi veetma. Peale teda saabub minu kallis tädipoeg oma kahe tütrega ja peale nende külastust on oodata veel Agnese parimat sõbrannat ja tema peret (nemad küll ööbima ei jää, tulevad lihtsalt õhtusöögile). Nii vahva! Igav meil siin juba ei hakka! Agnesel ja Robertil algab neljapäeval kevadvaheaeg, mis kestab kuni 20.aprillini (Robil lausa 22.aprillini). Aktuaalne teema tänases Eestis, kus õpilased nõuavad pikemad kevadvaheaega. Siin on see olemas! 

 

Magusate tervitustega!


12 comments:

indrek 'ott' said...

"Imelik on see, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem sinna mulla poole kisub."

Paraku-paraku on meil kõigil see sama mure... :-P

Kadestan Katrit, et saab Londonisse tuurile :) Seal võib päris äge olla kui juba suur kevad õues.

Anonymous said...

Isver kui kade on lugeda täisjõus kevadest ja õitsvatest põõsastest. Mul avaneb aknast nii kole pilt musta lumega, et pane või kardinad ette. Aga päike paistab ja lumi sulab. Aeglaselt, kuid siiski... :)
Peab mainima, et ka mind haarab kevadeti tuhin sõrme mulda pista aga paraku see tuhin kaob koos suve saabumisega (loe: rohimise vajadusega :). Mõnusat kevadvaheaega teile. Meil on see läbi ja ega eriti puhata saanudki, kõigest nädalakese.

Julia

Anonymous said...

Mul oli täna nii mõnus tööle kõmpida, et su kevadejutt mind kadedaks ei teinudki. Aga muidugi, meil nii palju õisi ei tule enne, kui sirelid korraks õitsevad. Aga herned võid ikka maha panna, nad kasvavad poolvarjus ka, kui teod ära ei söö.Tore, et tuleb vaheaeg. Meil on kevad nii alguses, et õues olemiseks pole nagu õiget ilmagi.Ma ei kujuta ette, mida teevad kooli vaheajal Inglismaa lapsevanemad, kes tööl käivad? Või õigemini 3-aastased lapsed. Toredat vaheaega! Eva sõber

Eva ja CO said...

indrek 'ott' - tõesti imelik, et kõigil see "mullamure" on :)
Ma loodan ka, et Katri saab siin olemist nautida. Tee järele :)

Julia - see kevadine lume sulamise aeg on üks koledamaid aegu üldse - koerajunnid ja muu praht sulab lume alt välja ja kõik on kole ja räpane. Ainuke lohutus on see, et kohe-kohe läheb ilusamaks :)No ja kevade lõhn on juba õhus! Selles mõttes on Inglismaa kliima küll Eesti omast parem, et siin pole (üldiselt) seda plöga.
Naljakas tõesti, et taimi istutada on nii lahe, aga rohida ei viitsi. Saaki saada on jälle täitsa vahva (kui seda muidugi ülearu pole). Ega ma ikka mingi õige põllumees pole - 4m2 põllumaad on täpselt paras :)
Mõnusat kevade saabumist! Kõik on alles ees! Kas pole mõnus mõte?

Eva sõber - vahva, et teil seal juba nii kevadine on, et minu õitsemise jutt Sind isegi kadedaks ei teinud (ega polnudki vaja :) Tegelikult on ju Eestis ka palju õisi tulemas - kirsid ja õunapuud ja toomingad (oh, mis lõhn!). No sirelid on muidugi üle kõige!
Minu tuttavad, kelle lastel siin koolivaheaeg on, lähevad kõik kuhugi reisile - kes suusatama, kes Brasiiliasse sugulasi külastama ja kes Veneetsiasse. Paistab, et siin puhatakse koos lastega (kui vähegi võimalik). Robertil oleks tegelikult võimalus ka pühade ajal lasteaeda minna. Küll ainult pooleks päevaks ja lisatasu eest, nii et ega tööinimesele see mingit moodi abiks küll pole. Ju nad ikka lapsehoidjaid kasutavad, mis neil üle jääb.
Meie laste vaheaeg tuleb kindlasti tore - nii palju sõpru tuleb ju külla!

wips said...

kui ise poleks kontrollinud, siis ei usukski, aga viimase nädalaga on meilgi grill meetrise lumehange seest välja sulanud. eks näis, kes enne lihaleti müüjannaga tutvust sobitab, mina või Kalle?
peenramaa suuruse kohta küsimus, kas inglisemaal ka selline reegel on, et kui oma õues üle 5 kartulitaime kasvatad, siis pead põllumeestele maksu maksma?
õnnitlused Robertile peakoha saamise puhul! loodetavasti on kooli zooloogia laboratooriumis ka eelajalooliste imetajate sektsioon!?

Eva ja CO said...

wips - seda on küll rõõm kuulda, et grill lume alt paistma on hakanud! Siis võib ju sellele varsti hääled sisse ajada :) Ei kujuta ette, kumb teist Kallega enne lihaleti müüjannaga tutvust teeb. Kalle neelud käivad siin ühe Juta blogis oleva grillitud krevettide retsepti järele, nii et tema jõuab ilmselt enne mõne kalamehe (või naise) jutul käia.
Vot seda peenramaa asja ma ei teagi. Jumal tänatud, et ma kartuleid maha ei pannud. Viis taime oleks vabalt ära mahtunud. Nelja tomatitaime pärast nad vast maksu koguma ei hakka.
Aitäh õnnesoovide eest! Me oleme tõesti rõõmsad selle kooliuudise üle! Ma loodan küll, et neil seal ka eelajalooliste imetajate sektsioon on, aga kui ei ole, siis Robi vast laenab neile oma kogust mõned isendid. Nüüd on tal isegi juba mõned dinosauruste luukered, nii et kollektsioon on täiuslik ;)

Juc said...

Oi kui tore täpilis-lilleline postitud. Aga seda, kui hea maa sees sobrada ja ise midagi kasvatada, hakkad jah aasta aastalt rohkem aru saama. Juba ammu mõtlen, mis ma seal Peedul sel aastal tegema hakkan, ma olen meile tellinu päikselise suve, kus sajab ainult öösiti ja meie krundile ei tule üldse tigusid, vesirotte ega umbrohte :). Saadan sinu põllule sedasama suve. Jube lahe, et Robi ka selline asjalik aednik juba on! Ja mine kindlasti fotokaga naabrite lilli pildistama! Tahame ka näha!

Eva ja CO said...

Juc - mäletad, et kui te selle Peedu krundi ostsite, siis pidi sellest saama ainult linnalähedane grilliplats? Nüüd aga muudkui toimetate seal ja seda kohe mõnuga. Tammsaare kuldsed sõnad, tee tööd ja siis tuleb ka armastus, peavad ilmselt paika :) Selline Sinu välja mõeldud suvi on küll super! Mulle meeldiks see väga! Inglismaale ennustatakse selleks aastaks vaat, et kõigi aegade kuumimat suve. Eks näis, kas ennustus läheb täppi.
Robi on jah kift põllumees. Temale omaselt leidis ta maad kaevates mullast mitu koletist (suuremat sorti juurikat). Pesime need puhtaks ja Robi mängis nendega terve õhtu. Laste fantaasial pole piire!
Ma loodan ka, et jõuan ikka fotokaga lille-tuurile. Sellel nädalal on ilmad küll väga kehvad olnud - aina sajab ja sajab ja no siis ei saa ju ilusaid pilte. Ootan päikest!

Anonymous said...

No peab ütlema , et minul küll kuidagi näpud mulla poole ei kisu, kahtlustan et lapsepõlve aiatööd Nelijärvel on jätnud igaveseks jälje:)))) aga ilus on vaadata muidugi , kui lilled õitsevad .
Terv, Emma ja Triinu

Eva ja CO said...

Emma ja Triinu - huvitav tõesti, kuidas teil Nelijärve "töölaagris" igasugune põllumajandusega tegelemise isu ära võeti. Lapsi ikka ei tohi sundida. Kalle ka just väga põllutöid ei fänna, nii et see on rohkem minu teema. Meil oli ka maakodu, kus kartulit, porgandit jms kasvatati, aga see tundus rohkem millegi eksootilise ja vahvana ja kogu töö käis kuidagi läbi mängu. Meil oli tädi lastega lausa üks mäng, kus me mängisime, et oleme maainimesed - jalutasime mööda õue ringi, rehad ja labidad õla peal :) No ja siis korraldati ju igal sügisel ja kevadel talguid, kus kõik sugulased ja lähemad naabrid tulid kokku, pandi või võeti kartulit, pärast tehti sauna ja siis läks muidugi peoks. Helged mälestused :)
Palju tervitusi teilegi!

Anonymous said...

Ootame meiegi kevadet. Käisime täna vanema lapsega jalutamas ja kõikjal valitses miiniväli. Kodus kombe kumme saapa alt ära võttes mõtlesin küll, et oi kui rõve ja kuidas ma oma käed saaksin ära desifitseerida.

Riietest - UK-st jõuab ka Eestisse päris palju kasutatud riideid ja on üsna nõutd kaup. Paar aastat tagasi ei häbenetud kasutatud Next või Adams riiete eest küsida hingehinda ja leidus ikka ostjaid, isegi olen ostnud. Kuni Eestis korralikke allahindlusi ei tehta või elatustase hüppeliselt ei tõuse, ei saa selline idee kahjuks teoks. Aga täiskasvanute riideid, eriti nö kontorikostüüme ja hooaja kaupu viib meie pere maale kohaliku kristliku kaltsupoe ukse taha.

Eva ja CO said...

Anonymous - oi, ma kujutan ette, kui vastik Sul võis olla neid kombeka kumme saabaste alt ära võtta. Ei taha kohe mõeldagi! Vaatame siin iga päev Eesti uudistest pilte järjekordsetest prügilasudest ja junnihunnikutest. No vast koristatakse need varsti ikka ära! Kole on küll!
Ma tean neid UKst Eestisse jõudvaid riideid väga hästi. Käisin Eestis elades ise ka pidevalt kaltsukates ja Nexti asjad olid seal minu lemmikud. Eks me siis ootame selle riiete kokku kogumise ideega seni, kuni Eestis ka asjad paremuse poole lähevad!