Friday, 18 September 2009

Jõudsime koju!



Mul on teile rõõm teatada, et kolisime üle-eile oma päris koju. Hurraaa! Kolimine läks väga ladusalt. Kui siia jõudsime, siis käisid üürile-andja esindaja ja meie konsultatsioonifirma esindaja mööda maja ringi ja ajasid näpuga järge, millises seisus mingi asi siin majas on. Kõik pandi kirja ja tehti veel pildid ka. Robert rõõmustab väga siinse aia üle. Esimene asjana läkski ta kohe õue ja avastas oma suureks rõõmuks muruplatsilt ilmatu suure limuka. Oi, ta oli õnnelik! Robi on ju tohutu suur looduse-fänn. Enamus ta mänguasjadest moodustavadki igasugused elukad (mitte karvased kaisuloomad vaid sellised tõetruu väljanägemisega loomad). Lemmikud on dinosaurused, maod, ussid, krokodillid, lõvid, tiigrid jms. Kui me Inglismaale kolisime, siis ostsime Robile kollase kohvri, kuhu ta sai oma mänguasjad sisse laduda. Kujutan ette tollitöötajate imestust, kui nad selle kohvri läbi valgustasid :) Eile mängis Robi ka pool päeva õues, kaevas kopaga mullast vihmausse välja ja tõi neid meile pidevalt tuppa näitamiseks (Agnes sellest väga just ei vaimustunud ;) ja istutas lilli (s.t torkas maha kukkunud puuoksi siia ja sinna maa sisse). Oi, ma olen õnnelik selle aia üle! Need paar nädalat korteris olid väga tüütud. Ikka ju tahad, et laps oleks õues, aga kui oma aiakest pole, siis pead ju ise kogu aeg juures passima ja kuskil pargipingil aega surnuks lööma, selle asemel, et midagi muud kasulikku teha seni, kuni lapsuke omapead õues mängib.

Maja ise aga valmistas meile mõningaid üllatusi. Köök on suur, ilus ja mugav - täpselt selline nagu ma siin käimisest mäletasin! Eile tegin üle hulga aja korralikult süüa ja nautisin sellest iga hetke! Elutuba pole eriti suur, aga selle eest avanevad sealt suured klaasist uksed otse terassile ja kuna söögilaud on köögis, siis ei olegi elutoas väga palju ruumi vaja. Esik on üsna pisike, aga see ei olnud mingi üllatus, seda nägime juba siis, kui maja vaatamas käisime. Esimene üllatus (mitte just väga meeldiv) tabas meid köögis - otse köögi kohal asub vannituba ja kuna vannitoal on puust põrand (järgmine üllatus), siis on sealt pisut vett läbi köögi lae alla tilkunud. Võiks lausa öelda, et köögi laes on auk. Kui asjas head külge leida, siis on see auk otse kraanikausi kohal, nii et vesi, mis peaks vannitoast alla tilkuma, tilguks köögis otse kraanikaussi (peaksin ehk seda nõudepesuveena kasutama, oleks see alles keskkonnasõbralik tegevus :). Eile helistati meile ja öeldi, et järgmisel nädalal tulevad töömehed ja parandavad selle asja ära. Vast teevad ikka korralikult, mitte ei teibi auku lihtsalt kinni. Järgmine üllatusmoment oli vannitoas - nimelt ei töötanud dush. Paistis olevat mingi peen süsteem, aga tööle ei läinud. Süsteem näeb välja selline, et seinal on üsna suur neljakandiline aparaat, mille küljes on dush. Aparaadil on ON/OFF nupp ja veel paar nuppu, millega reguleerida vee soojust. Vajutasime, mis me vajutasime seda ON/OFF nuppu, mitte kui midagi ei mõiganud. Esimesel õhtul olime sunnitud kõik vannis käima (õnneks vanni vesi ikka jooksis). Helistasime siis jälle spetsialistile ja kurtsime muret. Spetsialist aitaski meid hädast välja. Tuli välja, et dush on täiesti töökorras. Ainuke asi, et süsteem tuli enne sisse lülitada. Selleks tuli tõmmata ühte nööri, mis meil vannitoa laest alla ripub ja mille kohta Kalle arvas, et see on mõeldud invaliididele, kes vannituppa kinni jäävad ja siis sellest nöörist tõmmates enda hättasattumisest teada annavad. Invaliidide häiresüsteemiga sedapuhku aga tegemist pole - seda nööri tuleb kõvasti sikutada, et süttiks üks tuluke ja kui see tuluke põlema läheb, siis läheb dushi-aparaat tööle ja siis võid astuda uljal sammul vanni, vajutada ON nupule aparaadil ja alustada kümblemist. Kas pole veider? Järjekordne inglaste nali! Õnneks on siin majas piirdutud vaid ühe kraaniga, mitte pandud kuuma-ja külmavee kraane eraldi. Vannituba iseenesest mulle aga väga meeldib, sest seal on lausa kaks akent. Aknad teevad vannitoad nii hubaseks ja rõõmsaks. Muid väga suuri "üllatusi" polnudki. Kuna maja on vist üsna vana ja veidi hõredaks kulunud, siis katsetasime eile õhtul isegi küttesüsteemi, mis toimis täiesti laitmatult. Radikad läksid kohe soojaks.

Kui aiast rääkida, siis see on üsna suur. Siin on igasuguseid puid ja põõsaid ja isegi üks õunapuu, aga selle õunad on üsna vastiku maitsega. Meenutavad paradiisiõunu, mida vist sisse tehakse. Aias on kaks kuuri, milles on igasugust aiapidamiseks vajalikku kraami nagu muruniitja, tööriistad, kastmisvoolikud ja nii naljaks, kui see ka pole - ka üks naiste jalgratas. Ma pole veel proovisõitu teinud, aga tundus igati korralik olevat. Terassil on suur laud ja 8 tooli, terassi nurgas on väike metallist kamin. Millegipärast on maja alumine pool aia poolt vaadates värvitud helesiniseks. Täna hommikul, kui päike terassile paistis ja sellele sooja ja särava ilme andis, tuli mul mõte, et äkki on soovitud luua mingid kreekapärast hõngu ja sellepärast maja siniseks võõbanud. Kalle avastas aianurgast katte alt ka gaasigrilli, nii et paistab, et me oleme igati hästi siin kõigega varustatud.

Kolimispäeva õhtul tegime kohe ka treti IKEAsse, et osta igasugust vajalikku kraami nagu lauanõud, potid-pannid, vannilinad jne, jne. Kohutavalt väsitav käik. Lastele ostsime voodid ka. Täna peaks kogu see kraam kohale jõudma. Ootame põnevusega!

Naabritega pole me veel kohtunud. Pirukaga naabrite uste taha minema me ei hakka (nii on vist USAs kombeks), nii et kui tänaval trehvame, siis tutvume. Eile kohtasime kohalikku ullikest - tulime Axi ja Robiga poest ja keset sõiduteed jalutas meile vastu üks määramatu vanusega pisut korpulentne segase pilguga naisterahvas, kes küsis meie käest, ega me pole näinud halli meest. Vastasime viisakalt, et kahjuks pole kohanud. Kui olime saanud umbes sada meetrit edasi kõndida, tuli üks perekond parajasti autost välja ja tütar, umbes 4 aastane, hüüdis oma emale: "näe, hall mees läheb!" Ilmselt on siis tegu mingi kohaliku "kuulsusega".

Palju päikselisi tervitusi teile kõigile!


6 comments:

indrek 'ott' said...

Palju õnne! :-)

Tundub kirjelduse järgi tõesti tore koht! Eriti lahe oli see inva-värk. Kallel on ikka päris hea fantaasia :-P

Juc said...

Palju õnne veelkord! Ei jõua juba ära oodata, millal külla saame. Narsin täitsa kõva häälega, teie ullikese-loo peale. Muide, meil siin samasugune nelinurkne aparaat seinal dušitamiseks. Ka algul ei osanud kasutada, aga meil oli, kelle käest küsida.

Anonymous said...

Tervitus. Mulle jõudis lugu kohale alles õhtuks, imelik.Hall mees on lihtsalt teie kandi kummitus. Tead ju küll,et vana hea Inglismaa lausa kubiseb neist.Kõike parimat soovides Eva sõber.

wips said...

Ma arvan, et see auk seal vannitoa põrandas oligi nii mõeldud. Kuidas siis vesi ära saab, kui auku ei ole? see ei saa ju juhus olla, et ta veel kraanikausi kohal on!? Inglastel on kõik läbi mõeldud ja kokkuhoidlikud on nad ka, seega on loogiline vanniveega nõusid pesta. Pealegi peab kõik olema sajandite jooksul sisse töötatud ja ära proovitud. Head sulistamist siis!
Tore on ka see, et teile saab lausa telkima tulla!

Eva & CO said...

indrek 'Ott' - aitäh õnnesoovide eest! Koht on tõesti tore ja Kalle fantaasial ei ole piire ;)
Juc - ma ka juba nii ootan teid külla. Ma ei saagi aru, et misasja te seal Hong Kongis passite, meie juures on palju lõbusam :) Vedas teil, et aparaadi-abi kohe käepärast oli. Oleksin ma seda teadnud, oleksin kohe skype kaudu sulle kiire hädaabikõne teinud.
Eva sõber - võib olla tõesti oli see hall mees mingi kodunt jalga lasknud kummitus, keda see õnnetu proua nüüd mööda tänavat taga ajas.
wips - ma pean ütlema, et sa oled väga andekas! Me ise ei osanud auku köögi laes sellisest vaatevinklist vaadatagi. Ilmselt on see tõesti nii nagu sa kirjeldasid ja meil pole muretsemiseks mingit põhjust :) Telkida saab meil vabalt, nii et kui soovi on, siis asuge teele!

Anne said...

Tere,
nii tore, et teil nüüd oma aed on, saan Sinust väga hästi aru, et annab kõvasti vabadust juurde. Tore, et terrassil ka külalistele toolid on.
Palju tervitusi,
Anne ja co