Ilusatest ilmadest, loomadest ja toredatest inimestest.

Viimasel ajal on siin ilmad olnud lausa suurepärased! Alates reedest on ilm nii soe nagu kõige mõnusamal Eesti suvel.
Laupäeva veetsime põhiliselt osteldes. Pole just parim viis päikselist päeva veeta, aga kuna meil oli hädasti laptop´i, triikrauda ja veel mõnigaid natuke vähem hädavajalikke asju vaja, siis tundus see olevat hea plaan. Seekord käisime Oxford Streeti (see on Londoni põhiline shoppingu-tänav) asemel Kensingtonis. Mõnus oli! Rahvast on seal palju vähem, aga samas enamus poode, mis Oxford Streetilgi, täitsa olemas. Leidsime ka ühe hea outleti poe, nii et kallid sõbrad-shopahoolikud, meil on teile juba üks hea pood ära kaardistatud (kuid otsingud jätkuvad ;) Kensingtonis on ka väga ilus park, mida Kalle ja Robi käisid uudistamas, seni kuni meie Axiga hilpude sees lõbutsesime. Koju jõudsime väsinud ent õnnelikena. Õhtul katsetasime oma gaasigrilli. Toimis väga hästi! Nautisime oma terassi ja istusime kell 21 särgiväel õues (sooja oli ligi 25 kraadi), jõime veini ja sõime grillitud krevette! Täielik kaif!
Pühapäeval võtsime ette retke Londoni Loomaaeda. Pilet oli üsna kallis, aga pettuma me ei pidanud. Loomaaed oli Tallinna Loomaaiast palju väiksem ja kompaktsem – kõik olulised loomad käe-jala juures. Esindatud olid nii lõvid, kui tiigrid, kõiksugu ahvid (ka gorillad), maod, ilmatu suured kilpkonnad, mingid sea mood tegelased, kaelkirjakud, pisikesed pingviiinid ja paljud muud elukad. Väga lahe tegelane oli laiskloom, keda nägime elus esimest korda. No ta oli ikka tõesti laisa olemisega, rippus pea alaspidi oma puu küljes ja ei viitsinud suurt midagi teha. Hetkel oli käsil just söömise aeg ja loomaaia töötaja pidi talle tüki arbuusi lausa kätte suruma, sest laiskloom ise tundus olevat nii laisk, et ta ei viitsinuks seda ise talitaja käest võtma hakata. Sööma asus laiskloom ka äärmise aeglusega ja kui ta oli ühe ampsu jõudnud võtta, kargas tema juurde üks äärmiselt elavaloomuline väike ahv, kes arbuusi laisklooma käest lihtsalt ära rebis ja minema putkas. Laiskloom aga oli liiga laisk, et sellest numbrit teha ja rippus edasi – ikka täielik LAISKLOOM :) Putukatele oli eraldatud terve maja – kõige nilbemad olid prussakad, keda eksponeeriti akvaariumis, mis oli kujundatud köögiks. Päris jube oli vaadata, kuidas ilmatu suured ja rasvased prussakad mööda võileibu, puuvilju ja nõusid ringi ronisid. Süda läks lausa pahaks! Robert, kui putukate sõber, oli muidugi väga vaimustatud. Minule meeldis kõige rohkem liblikamaja, kus oli palju taimi ja liblikad lendlesid vabalt ringi. Ilus oli neid värvilisi, igas suuruses lendlevaid „lilli“ vaadata. Kõige lõpuks külastasime ka Akvaariumit. Seal oli päris palju kõiksugu kalu, aga SeaLife’ga ei saa seda muidugi võrrelda. Paar krokodilli oli seal ka, aga need olid üsna väiksed. Kui me loomaaiast ära tulime, siis küsisime Robilt, et kes talle seal kõige rohkem meeldis ja Robi vastas: „ Mulle meeldisid kõige rohkem suured krokodillid, keda seal aga kahjuks ei olnud.“
Eile, kui ma poest järjekordset toidukotti koju vinnasin, nii et käed pidid otsast kukkuma, otsustasin, et mulle aitab ja ma otsin mõne muu viisi kogu selle kraami koju toimetamiseks – ja leidsingi! Siin pakuvad suuremad poed toidu- ja majapidamiskraami koju toomise teenust. Eile õhtul koostasingi siis terve nädala menüü, panin kirja kõik toiduained ja muud majapidamises vajalikud asjad, mida me tõenäoliselt järgmise nädala jooksul vajame ja asusin täna hommikul „shoppama“. See oli päris aeganõudev tegevus, sest süsteem oli võõras ja kõiki asju ei osanud kohe esimese hooga üles leida, aga peale ligi 2 tundi ponnistusi, said kõik asjad tellitud ja ülejärgmisel päeval peaks kogu see kraam otse meie ukse taha saabuma! Kohutavalt lahe! Niimoodi kulutad ju ka palju vähem, sest kui iga päev poes käia, siis ei piirdu ju kunagi ainult vajaliku kraami ostmisega. Ikka lipsab korvi mõni pakk kommi või tabab sind täiesti ootamatult mõni eriti hea sooduspakkumine, millest ei saa keelduda või sätitakse su teele mõni muu ahvatlus, nii et planeeritud paari asja ostmise asemel kõnnid jälle koju nagu kaamel. No eks näis! Kui see online-ostu süsteem tõesti toimib, siis ma olen küll õnnega koos. Hinnad on online-poes täpselt samad, mis päris poes (ka sooduspakkumised on samad), nii et selles osas ei saa ka tüssata ja kui tellid kojutoomise teisipäevaks, kolmapäevaks või neljapäevaks ja summa ületab 100 naela, siis tuuakse kogu kaup koju täiesti tasuta. Olen täitsa elevuses ja ootan põnevusega neljapäeval, millal kogu see õnn meie õuele peaks jõudma.
Olen juba mitu korda tahtnud kirjutada siinsetest lastest, aga kogu aeg olen unustanud. Täna tuli see teema mulle jälle meelde. Siin on nimelt kombeks, et lapsi veetakse kärudes ringi kuni nad kooli lähevad. Ma ei valeta, see on tõesti nii! Me pole kohanud peaaegu ühtegi Roberti vanust (ta on 3 aastane) last, kes ise ringi jalutaks. Nad kõik on kärudes, lutid suus ja mähkmed jalas. No olgu, päris kõigil vast ei ole lutte suus, aga enamusel küll. Täitsa jube on vaadata! Vahel mõni jalutab oma käru kõrval, aga teeb seda nii hädiselt, et on kohe näha, et ta pole harjunud kõndima. Eriti imelik on see aga sellepärast, et juba 4-aastaselt peavad siin lapsed kooli minema. Huvitav, kas siis ka kärutatakse nad ka koolimaja ette? Minu meelest on see igatahes äärmiselt veider käitumine ja laste suhtes üsna alatu.
Täna juhtus minuga aga tore lugu. Olin parajasti ühes riietepoes, kui minu kõrval seisev vanem daam mind äkitselt väga pikalt vaatama jäi ja ütles, et ma tulen talle kuidagi väga tuttav ette. Küsis, et kas ma olen ehk modell? Oh, seda minu rõõmu!!! Ütlesin, et ma kahjuks ei ole modell ja tänasin teda, et ta mu päeva ilusaks tegi. Proua naeratas ja ütles, et ta ei kujuta siis üldse ette, kus ta mind näinud on. Ütlesin, et ma ei oska seda tõesti öelda, et me alles hiljuti kolisime Eestist siia, mille peale proua teatas, et küll Eestis on siis ikka ilusad naised. No nii tore! Elagu Eesti ilusad naised!
Palju rõõmsaid tervitusi teile kõigile!