Koolist ja muust

Tere kõik meie armsad sõbrad!

Täna otustasin alustada Agnese kooli uudistega. Nüüd on siis lugu nii, et kaks võimalikku kooli on välja valitud. Esimene neist (Grey Court) asub meist üsna kaugel - Axil tuleb sõita kahe bussiga ja natuke kõndida, nii et kokku ca 40 minutit. Teine variant (Christs School) on meile lähemal, nii et Ax saaks sinna isegi jala minna ja aega võtaks see kuskil 20 minutit - hea variant, ainuke asi et seal pole hetkel Agnese jaoks kohta ja ta jääks nö ootele, nii et see esimene variant on ilmselt tõenäolisem. Eile kirjutas mulle meie konsultant, kes kooli otsimisega tegeleb ja ütles, et me peaksime nüüd koolidesse kohale minema ja seal avaldused täitma. Mõeldud tehtud - läksime Grey Court´i kohale. Kool asub peenes linnaosas, üsna vaiksel tänaval. Koolimaja nägi välja väga väärikas - suurtest tumedatest tellistest maja, ehitatud 18 sajandil. Kooli ümbritses kõrge aed. Värav oli lukus, nii et sisse saamiseks tuli meil kella lasta. Kooli sisenedes jõudsime administraatori laua juurde ja kurvastusega pean mainima, et edasi me sealt ei jõudnudki. Lootsime kohata mõnda õpetajat, õppealajuhatajat või mõnda muud spetsialisti, aga meiega tegeles ainult administraator. Ta oli teadlik meie tulekust ja küsis, kas meil on Agnese kohta mõnda aruannet, et nad saaksid aimu, mida ta on õppinud. Õnneks meil oli! Laagri Kool, kus Ax enne käis, on SUPER - seal koolis ei anta lastele mitte seda tavalist valget tunnistust, kus on lihtsalt hinded reas, vaid seal on igale lapsele koostatud õpinguraamat ja iga veerandi lõpus kirjutab iga aineõpetaja tunnistusele hinde ja selle järele kommentaari, milles on öeldud, mida laps sellel veerandil õppis ja kuidas ennast tunnis üleval pidas. Väga informatiivne ja andekas asi! Andsimegi siis selle tunnistuse admnistraatori-prouale, kes asus sellest usinalt koopiat tegema. Mainisin, et see on eesti keeles ja pakkusin, et võin talle seda tõlkida. Proua naeratas ja ütles, et pole vaja, nad lasevad selle ise ära tõlkida ja kui see saab tehtud, siis võtavad meie konsultandiga ühendust, kes siis omakorda meiega ühendust võtab. Küsisin, et kas ta tahaks näiteks Axi sünnitunnistuse koopiat, aga ta ei tahtnud. Ta ei tahtnud meist üldse rohkem mitte midagi, andis meile kooli tutvustava ajakirja kätte ja suunas meid hellalt uksest välja. Olime ausalt öeldes pettunud! Nüüd jäi mulje, et see asi venib veel ei tea, kui kaua. Ma ei usu, et neil seal koolis mõni eestlasest õpetaja on, kes aitaks neil seda tunnistust tõlkida. Kohutavalt tüütu! Täna võtame ette siis teise kooli, Christs Schooli, ja vaatame, ehk on rohkem õnne.

Nädalavahetusel käisid meil külas meie esimesed külalised - Kalle sõbrad Renaldo ja Tiia. Nii tore oli neid näha ja vahva, et nad võtsid vaevaks tulla! Homme kolime oma uude koju, kus on külalisi veel parem vastu võtta, kui praegu, nii et kui Londonisse sattute, siis astuge ikka kindlasti läbi! Kalle lubas teha ka mingi veebipõhise kalendri, kus oleks näha, mis päevadel meil külalisi ei ole, et siis selle järgi oma külaskäiku sättida. Hetkel selle järgi veel muidugi vajadust pole, sest erilist külaliste-tungi veel pole :) Novembri keskel tuleb Kalle õde külla, nii et see aeg on siis kinni :) Tore oleks küll teid kõiki siin kohata!

Eile ma tundsin, et mulle meeldib Londonis elada. Läksin hommikul kinnisvara-agendile meie üürilepingut viima. Tänaval tuli vastu üks naine, kellel oli bussipilet lendu läinud ja ta nii naeris selle üle ja tahtis oma nalja ka minuga jagada. Naersime siis koos. Läksin edasi ja üks mees pusis oma auto juures ja palus minult abi, et ma aitaksin tal selgusele saada, kas ta võib ikka seal oma autoga parkida. Vaatasime siis koos ja leidsime, et võis küll :) Käisin kinnisvaras ära ja läksin poodi, et välja vahetada tekk, mille me olime Axile eelmisel päeval ostnud, aga mis osutus liiga laiaks. Poes ei olnud mingit probleemi, kohe anti raha tagasi ja sooviti head päeva. Selles samas poes tehti meile eelmisel päeval ka allahindlust - kuna meil oli maru palju kaupu, siis poetöötaja küsis, kas me sooviksime osaleda kleindiprogrammis, millega saaksime kaubale 20% allahindlust, kuid siis tuli välja, et selleks peaks olema UK-s elanud vähemalt aasta, nii et meie oma 2 nädalaga muidugi ei kvalifitseerunud. Siis töötaja vabandas meie eksitamise pärast ja ütles, et teeb meile ikkagi 20% allahindlust, summas oli see 30 naela, mis on ju väga suur summa! Lahe! Eile, kui bussiga kooli sõitsime, siis tahtsime Axile bussist piletit osta. Bussijuht vaatas meid ja küsis, et kui vana Ax on. Ütlesin, et 11. Bussijuht lõi käega ja ütles: " Öelge, et ta on kümme ja ärge piletit ostke!" :) Kas pole tore?! Kõik on nii sõbralikud ja toredad. Isegi suure poe kassapidajad võtavad aega, et kliendilt uurida, kuidas on tema päev läinud ja peale ostu sooritamist soovivad rõõmsalt ilusat päeva jätku. Inimesed on kuidagi rahulikud, ei tõmble ringi ja naudivad elu. Mõnus!

Homme läheb meil siis kolimiseks. Hurraaaa!!! Kell 12 toimub meie majas suur inventuur, mille käigus vaadatakse kõik asjad üle ja pannakse kirja, mis seisus miski on, et pärast ei tuleks ütlemist, et oleme midagi ära lõhkunud, kui see tegelikult oli lõhutud juba varem. See pidi üsna karm teema olema, nii et meie seljataguse kaitseks tulevad kohale ka meie konsultandid, kes vaatavad, et meil nahka üle kõrvade ei tõmmataks.

Järgmised muljetused siis juba uuest kodust! Päikest teile kõigile!